Naised äris

Kolme naise teekond tippu

Gerli Soosalu
Autor:
insight featured image

Naistepäeval seame rambivalgusesse meie uued naisjuhid – Grant Thornton Balticu Eesti ettevõttesse lisandus sellest hooajast kolm õrnemast soost partnerit. Milline oli Gaily Kuusiku, Terje Liivi ja Anni Vaiksaare teekond tippjuhtkonda ning millist lisaväärtust annavad nende arvates naised ettevõtte juhtimises?

Alustuseks võib ju küsida, miks peab juhtimises soole tähelepanu pöörama: on ju juhile vajalikud kompetentsid universaalsed. Küll aga on naised ja mehed loomult mõnevõrra erinevad ja seega loob mõlema soo esindatus ettevõtte juhtimises mitmekesisust. „Nais- ja meesjuhid täiendavad ja tasakaalustavad üksteist. Kui juhtkonnas on ainult naised või mehed, läheb tasakaalupunkt paigast ära,“ sõnab kliendikogemuse juht Terje. Auditijuht Anni täiendab, et kuna organisatsioonides töötab tavaliselt nii naisi kui ka mehi, võiks ka otsustajate hulgas olla mõlemaid – sel moel on otsustustasandil esindatud mõlemad vaatenurgad ja otsuseid tehes võetakse mõlemast parim. „Lisaks annab see naiskolleegidele signaali, et soovi korral on tee tippu jõudmiseks ka naistele avatud,“ lisab Anni. 

Raamatupidamise valdkonna juht Gaily leiab, et mees- ja naisjuhtide suhtes on inimestel mõnevõrra erinevad ootused. „Meesjuhi puhul vaadatakse ennekõike karismat, tema eestvedamise oskust. Naistel jällegi, tundub, on suutlikkus teha kõike 110%. Nad suudavad rööprähelda, seejuures tulemuslikkuses järeleandmisi tegemata,“ kirjeldab Gaily, lisades, et samas on just naised ise enda kõige suuremad kriitikud ja seavad omale kõige kõrgemad latid, millest üle hüpata. 

Juht ei ole mask, mida kanda. Ole siiras ja julge olla sina ise. Vaid nii näed maailma läbi oma südame ja seda näevad ka teised! Suured muutused algavad pisikestest asjadest!
Gaily Kuusik Partner, raamatupidamise valdkonna juht

Teekond tippu

Praxise 2024. aasta uuringust „Tippjuhiks saamise teed: mehed juhtuvad juhiks, naised juhivad end juhiks“ selgus tendents, et naised üldjuhul kandideerivad juhiks ja meestele tehakse otsepakkumisi. Milline on olnud Anni, Gaily ja Terje tippjuhiks saamise teekond?

Alates 2015. aastast Grant Thornton Balticus kliendikogemuse juhina töötanud Terje ütleb, et tema on oma tööelu jooksul kogenud mõlemat – ta on saanud kutseid tiimi juhtima tulla ja ka omal initsiatiivil kandideerinud. „Laiemat pilti vaadates oleneb meeste ja naiste teekond juhikohale ka konkreetsest ettevõttest ja sealsest juhtimiskultuurist. Meie ettevõttes märgatakse tublisid inimesi, toetatakse nende arengut sõltumata soost ning naistel ja meestel on võrdsed võimalused juhiks saada. See,  et meil on tippjuhtkonnas nii palju naisi (ligi pool – toim), näitab meie organisatsiooni järjepidevat arengut,“ kinnitab Terje.

Gaily, kel Grant Thornton Balticus seljataga pikem ajalugu, möönab, et aastate jooksul on organisatsioonikultuuris ja personalipoliitikas toimunud üksjagu muudatusi. „Kui ma 2006. aastal Grant Thornton Balticusse tulin, töötasid juhid oma kabinettides. Täna on juhid sõna otseses mõttes kolleegid kõrvallauast – kabinette ja kinniseid uksi enam ei ole. Saan uhkusega öelda, et minu teekond Grant Thorntonis on andnud mulle lisaks toredatele ja särasilmsetele kolleegidele ka väga head ja ustavad sõbrad. Teine suurem ja minu jaoks kõige olulisem muudatus on töötajate kaasamine otsustusprotsessidesse. Meil on juurdunud suhtumine, et kui sul on väärt idee, tule räägi sellest, pane käed külge ja teeme ära,“ kirjeldab Gaily. Tema eelkäija ja juht Anastasia Borovaja märkas Gailys tahet „lattidest üle hüpata“. „Ta nägi toona minus midagi, mida ma ise veel ei näinudki,“ sõnab Gaily. Juhi ja kolleegide usaldus ning järjest vastutusrikkamate ülesannete täitmine ongi Gaily sõnul viinud ta karjääriredelil praegusele positsioonile. 

Ettevõtte sees juhiks kasvamisele on kaasa aidanud ka aastaid tagasi ellu viidud töökorralduse muudatus – kõigepealt raamatupidamises ja seejärel auditis. Senised suured osakonnad, millel kummalgi üks juht, jaotati väiksemateks tiimideks. Iga umbes kümneliikmeline raamatupidajate ja audiitorite tiim sai oma juhi. „Me nimetame seda grupisüsteemiks. See on nii raamatupidamisse kui ka auditisse üksjagu vaheastme juhte juurde toonud ja andnud palju rohkematele inimestele võimaluse saada juhtimiskogemus,“ tutvustab Anni. Ta ise on samuti grupisüsteemi „kasvandik“ – Grant Thornton Balticus 2019. aastal vandeaudiitorina tööd alustanud naisele tehti peagi ettepanek vastutust juurde võtta ja asuda auditijuhina tiimi etteotsa.

Juhtide arengut toetatakse ka mitmesuguste koolitustega. „See tähendab, et ei anta ainult võimalust, vaid ka tööriistad,“ nendib Anni. Alustavatele juhtidele pakutakse näiteks osalemist noorte juhtide arenguprogrammis, samuti käib koos juhtide klubi, kus saab omavahel kogemusi vahetada. Igal aastal on Eestist üks-kaks juhti saanud osaleda ka Grant Thornton Internationali aastajagu kestvas koolitusprogrammis Advanced Leaders Programme, kuhu pääseb igal aastal sadakond Grant Thorntoni liikmesettevõtete juhti üle maailma. Näiteks 2023/2024 õppeaastal avanes see võimalus Gailyl ning õigusnõustamise valdkonna juhil ja partneril Kristel Tiitsil. 2024/2025 hooajal asus oma teadmisi täiendama Terje. 

Ole ise nende väärtuste kandja, mida sa tahad oma meeskonnas näha. Usalda, anna vastutust, ole avatud tagasisidele ja anna seda ka oma tiimile. Ära karda värvata endast targemaid inimesi. Julge eksida. Aga kui eksid, siis julge seda ka tunnistada. See näitab töötajatele, et ka neil on lubatud eksida. See omakorda loob avatud ja motiveeriva töökeskkonna.
Terje Liiv Partner, kliendikogemuse juht

Juhi kõige raskem ülesanne

Kahtlemata tulevad juhtimiskoolitused tööga paremaks hakkamasaamiseks kasuks, kuid paratamatult esineb juhi igapäevategemistes ka olukordi, mille lahendamist võid ju teoorias tunda, kuid teadmiste praktikas rakendamine on siiski keeruline, eelkõige emotsionaalselt. Mis on Gaily, Anni ja Terje meelest inimeste juhtimisel kõige raskem ülesanne? 

Terje, kel kliendikogemuse juhina alluvaid pole, vaid kes teeb koostööd kolleegidega teistest osakondadest, nimetab enda jaoks keeruliseks kannatlik olemist. „Ma olen loomult initsiatiivikas ja tahan, et asjad juhtuksid kiiresti. Seetõttu on mul vahel raske oma kärsitust ohjeldada. Mäletan ka, et noore juhina ei julgenud ma tagasisidet anda, eriti negatiivset. Ka koostööpartneritele ja klientidele tagasiside andmine oli keerulisem kui oma kolleegidele, aga nüüd olen selle ära õppinud,“ muigab Terje.

Kaheksaliikmelise meeskonna juht Anni meenutab, et algaja juhina oli tema jaoks kõige keerulisem olukord esimese lahkumisavalduse saamine. „Kui ära minna otsustab inimene, kellesse oleme panustanud ja kelles näen väga head potentsiaali, siis see mõjutab emotsionaalselt. Aga aja jooksul olen õppinud ka rõõmu tundma, et inimene leidis endale just sel hetkel kõige sobivama töö,“ kirjeldab Anni, kuidas pisitasa saab õppida oskust näha negatiivses positiivsetki. 

Särasilmseks ja meeskonda kaasa tõmbavaks juhiks olemiseks on oluline leida tasakaal töö ja isikliku elu vahel ning julgus usaldada meeskonda, delegeerides neile ülesandeid koos vastutusega. Kui võtta liiga suur koormus iseendale, on oht läbipõlemiseks, mis võib kokkuvõttes hoopis vähendada juhtimisvõimekust ja takistada tõhusat tegutsemist.
Anni Vaiksaar Partner, auditijuht

Ka ligi kuuekümne töötajaga osakonda juhtiv Gaily möönab, et lahkumised on valusad. „Peas hakkavad ketrama mõtted, et kas ma tegin kõik endast oleneva või kas ma vedasin kedagi alt? Aga kui on kolleegid, kes tulevad ja ütlevad, et me saame endiselt hakkama, siis see kannab!“ Senise teekonna põhjal usub Gaily, et hea juht peab julgema olla haavatav: selg ei pea olema kogu aeg sirge ja olek võitmatu. Hea juht on Gaily meelest siiras, aus, kaasamõtlev (aga mitte kaasanoogutav!) ning tema sõnad ja teod peavad kooskõlas olema. Nagu öeldakse – ole ise see, keda tahad teistes näha. „Ja siis on veel x-faktor, mida õppida ei saa – lihtsalt on inimesi, kes kõnetavad ja annavad usku ja tahet kaasa minna,“ mainib Gaily. 

Terje loetleb hea juhi omadustena empaatia, avatud meele ja oskuse jääda rahulikuks ka keerulises olukorras. Samuti on tähtis julgus ja võime anda vastutust oma tiimile ning suutlikkus inimesi motiveerida. Anni nendib samuti, et hea juht on inimene, kes on mõistev ja empaatiline ja hoolib oma kolleegidest. „Inimlikkus ja mõistmine on kõige tähtsamad,“ toonitab Anni. 

Terje mainib lõpetuseks, et juhiks saamisel ei anna meheks ega naiseks olemine eeliseid, küll aga seavad naised ise endale juhiks saamisel piiranguid. „Mina olen seda kõike teinud kolme väikese lapse kõrvalt! Naised – ärge pange endale ise piire! Unistage julgelt ja olge ambitsioonikad,“ soovitab Terje kõigile õrnema soo esindajatele, kes karjääriredelil edeneda soovivad. 

Grant Thornton on naisjuhtide käekäiku fookuses hoidnud juba 21 aastat. Ka tänavu oleme koostanud globaalse analüüsi „Women in Business“, mis keskendub naiste liikumisele spetsialistist juhiks. Uuringu tulemused näitavad, et naised võivad küll juhiks kasvada, aga praegu oma karjääri alustav noor naine töötab rohkem kui veerand sajandit, enne kui tal on võimalus töötada tippjuhtkonnas. 

Lugege uuringu kokkuvõtet Grant Thorntoni globaalselt lehelt.

Tutvuge uuringuga

Tutvuge uuringuga

Lugege Grant Thorntoni uuringu kokkuvõtet

Laadige alla uuringu kokkuvõte [22657 kb]