1. Sissejuhatus
1.1. Grant Thornton Baltic OÜ (registrikood 10384467) (edaspidi „ettevõte“) on pühendunud järgima kohaldatavaid seadusi ja eeskirju ning tagama nõudlikke ärieetika ja ettevõtte juhtimise standardeid.
1.2. Käesoleva eeskirja (edaspidi „eeskirja“) eesmärk on sätestada ettevõtte reeglistik ja kohustused seoses rikkumisest teavitamise ja rikkumisest teavitajate kaitsmisega ning anda üksikasjalikku teavet, kuidas saab rikkumistest teavitada. Teavitussüsteemi tuleks kasutada ainult selliste rikkumiste puhul, mis võivad tekitada ettevõttele raskeid tagajärgi.
1.3. Seetõttu nõuab ettevõte kõigilt töötajatelt ettevõtet puudutavatest rikkumistest teatamist ja julgustab neist teatama ka kolmandaid isikuid. Kõik töötajad on kohustatud seda eeskirja järgima.
1.4. Kohalikud õigusaktid[1] ja regulatiivne tava on käesoleva eeskirja suhtes ülimuslikud ning õigus- ja regulatiivse korra järgimiseks võib eeskirja kohandada. Need kohandused tuleb teha eeskirja lisana ja esitada koos algupärase eeskirjaga.
1.5. Eeskirja ajakohastatakse iga viie aasta järel või siis, kui see on vajalik, et võtta arvesse muudatusi õigusaktides ja muid olulisi asjaolusid.
1.6. Palun võtke ühendust ettevõtte personaliosakonnaga, kui soovite saada eeskirja kohta selgitusi ja teatada selle rikkumisest.
2. Määratlused
2.1 Rikkumisest teavitamine tähendab olukorda, kus töötaja või kolmas isik, nt tööotsija, klient, töövõtja või üldsus („teavitaja“) teatab ettevõttega seotud rikkumise kahtlusest või tegelikust rikkumisest.
2.2 Rikkumiste hulka kuuluvad:
2.2.1. kriminaalkuritegu ning muude õiguslike ja regulatiivsete nõuete rikkumine, juriidilise kohustuse täitmata jätmine, korruptiivne või petturlik käitumine (majanduskuritegu, pettus, väärtuslike kingituste vastuvõtmine vastutasuks klientidele tehtud hinnasoodustuse eest jne);
2.2.2. sobimatu või ebaeetiline käitumine (ebasobivate kommentaaride esitamine tööalastel üritustel jne);
2.2.3. lepingurikkumine (kliendilepingu teadlik rikkumine jne);
2.2.4. ettevõtte vara väärkasutamine (ettevõtte vara kooskõlastuseta kasutamine avalikus kohas jne);
2.2.5. inimeste tervise ja turvalisuse ohustamine (töökorralduseeskirjade eiramine jne);
2.2.6. finants- ja mitterahalised haldusrikkumised, nt nõuetekohaste protseduuride eiramine (valeandmete esitamine arvel, ebaõigete andmete esitamine pangakonto kohta jne);
2.2.7. pettus või tahtlik viga finantsaruannete ja -dokumentide koostamisel, hindamisel, läbivaatamisel või auditeerimisel (teadlik valeandmete töötlemine, klientide tahtlik ebapiisav nõustamine jne);
2.2.8. osalemine sobimatus teos, millest tuleb teada anda, või selle heaks kiitmine sobimatu teoga seotud teabe tahtliku varjamise teel (ahistamisjuhtumitest teatamata jätmine jne);
2.2.9. keskkonna-, sotsiaal- ja hea juhtimistava nõuete rikkumine (ebakorrektne prügisortimine jne);
2.2.10. töötajate või kolmandate isikute isiklikud kaebused. Isiklik kaebus on konkreetselt isikuga seotud mure, probleem või kaebus (töökius, ülemus kohtleb ebaõiglaselt, rahulolematus töölepingu tingimustega jne).
2.3 Kahtluste vältimiseks ei hõlma punktis 2.2 esitatud näited ammendavat rikkumiste loetelu ja need on esitatud üksnes teavitamise eesmärgil.
3. Rikkumise kahtlusest teatamine
3.1 Teade rikkumise kahtlusest tuleb esitada aadressil https://bit.ly/teatan_rikkumisest_gtb kättesaadava vormi kaudu.
Vormi saaja aadress on Marge.Litvinova@ee.gt.com, mida haldab Grant Thorntoni personalijuht.
3.2 Kahtluste vältimiseks nõuab ettevõte, et teavitaja annaks teavet eesti keeles. Teistes keeltes esitatud teateid võib olla vaja tõlkida ning ettevõte ei saa tagada sama selget seisukohta, sest on võimalik, et tõlgitud teavet tõlgendatakse valesti.
3.3 Ehkki teavitajalt ei nõuta rohkem teavet, kui ta soovib avaldada, on ettevõttele oluline saada kogu kriitiline teave, et süüdistust tõhusalt hinnata ja uurida. Rikkumisest teatamine peaks uurimise hõlbustamise huvides olema võimalikult üksikasjalik ja konkreetne, sealhulgas nimed ja kuupäevad.
3.3.1. Võimaluse korral peab teade sisaldama järgmist:
3.3.1.1. mis tüüpi mure (mis juhtus);
3.3.1.2. millal juhtus: kuupäev või ajavahemik;
3.3.1.3. kus juhtus;
3.3.1.4. rikkumises osalenud töötaja(te) ja/või välise(te) isiku(te) nimed;
3.3.1.5. võimaluse korral tõendid väidete kohta;
3.3.1.6. kelle poole pöörduda lisateabe saamiseks, kui see on võimalik.
3.4 Rikkumisteate võtab vastu ja seda analüüsib personalijuht, kes registreerib ja säilitab kõik teated koos üksikasjadega ning teate kohta tehtud otsuse ja selle põhjenduse. Rikkumisteated tuleb läbi vaadata viivitamata, kuid mitte hiljem kui seitsme tööpäeva jooksul pärast nende saamist.
3.5 Kui teavitaja ei usalda personalijuhi tegevust teate analüüsimisel, võib ta saata oma mure õigusosakonna juhatajale, kes võtab seejärel täieliku vastutuse teate käsitlemise eest kooskõlas selles eeskirjas kehtestatud juhiste ja nõuetega.
3.6 Kahtluste vältimiseks analüüsitakse kõiki rikkumisteateid kooskõlas isikuandmete kaitset reguleerivate õigusnormidega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 alusel (füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)).
4. Teavitaja rollid, õigused ja kohustused
4.1 Kui teavitaja esitab rikkumisteate heas usus ja selle tõesust põhjendatult uskudes, aga uurimine seda ei kinnita, mõistab ettevõte muret ja negatiivseid tagajärgi ei tulene. Kui aga teavitaja esitab väite läbimõtlematult, pahatahtlikult või isikliku kasu eesmärgil, võidakse võtta asjakohaseid meetmeid, sealhulgas karistusseadustiku paragrahvi 319 alusel.
4.2 Rikkumisteate menetlemise eest vastutav isik võib teavitajalt lisateavet küsida.
4.3 Teavitaja peab esitama piisavalt kinnitavat teavet, mis õigustab uurimise alustamist. Kõiki teateid võetakse tõsiselt ja neid uuritakse nii põhjalikult kui võimalik, kuid ilma piisava teabeta on väidete usaldusväärsust raskem hinnata ja seetõttu on vähem tõenäoline, et uurimine algatatakse.
4.4 Teavitaja on teabe edastaja, mitte uurija. Ta ei tohi teha ise ühtki uurimistoimingut, samuti ei ole tal õigust osaleda üheski uurimistoimingus, välja arvatud juhul, kui seda nõuab juhtumit menetlev isik.
4.5 Teavitajat teavitatakse tema teate seisust ja võimaluse korral ka meetmetest, mida ettevõte on võtnud teate asjaolude uurimiseks, välja arvatud juhul, kui õiguslikud nõuded või ettevõtte mõistlikud huvid keelavad uurimise seisu avalikustamise. Selline tagasiside esitatakse teavitajatele niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kolm kuud või põhjendatud juhtudel kuus kuud pärast teate saamist.
4.6 Seadusega on kehtestatud trahv teavitajale, kes edastab teadlikult ebaõiget teavet. Teavitajat võib karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Kõik teated tuleb esitada heas usus.
5. Konfidentsiaalsus
5.1 Kogu saadud teavet käsitletakse konfidentsiaalsena, välja arvatud juhul, kui ettevõte on seaduse järgi või muul alusel kohustatud selle avalikustama, samuti õiguslikel või auditi eesmärkidel või kui ettevõte edastab küsimuse asjaomastele reguleerivatele või õiguskaitseasutustele.
5.2 Teavitaja isikuteavet kaitstakse niivõrd, kuivõrd see on seadusest ja uurimisest tulenevate õigustatud vajaduste piires võimalik. Ettevõte teeb kõik endast oleneva, et hoida rikkumisest teatanud isiku isikuteavet konfidentsiaalsena. Siiski võib esineda olukordi, kus uurimise iseloomu tõttu on vaja teavitaja isik avalikustada.
5.3 Selleks et uurimist mitte ohustada, peab teavitaja hoidma konfidentsiaalsena ka teate esitamise fakti, asjaomase rikkumise iseloomu ja asjaomaste isikute isikuteavet, välja arvatud juhul, kui seadus või muu õigusakt nõuab sellise teabe avalikustamist.
6. Kaitse ja survestamisest hoidumine
6.1 Ettevõte kohustub kohtlema õiglaselt kõiki isikuid, kes esitavad selle eeskirja alusel ausaid ja asjakohaseid rikkumisteateid, sealhulgas kaitsma teavitajat ebaõiglase vallandamise, ohvristamise ja põhjendamatute distsiplinaarmeetmete eest. Ettevõte astub mõistlikke samme, et kaitsta teavitajat rikkumisteate esitamise tõttu tekkida võivate surveavalduste ja ebameeldivuste eest.
6.2 Töötaja, kes põhjustab heauskse teate esitanud teavitajale ebameeldivusi, rikub käesolevat eeskirja.
6.3 Teavitaja peab kohe teatama kõigist väidetavatest või ilmsetest survemeetmetest personalijuhile. Ettevõte uurib viivitamata väiteid survestamise kohta ja muudatusi töösuhetes, mis võivad kujutada endast kättemaksu töötaja suhtes, kes on osalenud mõnes kaitstavas tegevuses. Ettevõte jätab endale õiguse võtta asjakohaseid meetmeid iga isiku vastu, kes algatab või ähvardab algatada survemeetmeid rikkumisteateid esitavate teavitajate suhtes.
6.4 Teavitaja seadusest tulenev õigus kaitsele survemeetmete eest ei hõlma puutumatust kaasosaluse eest küsimustes, mille alusel võidakse esitada süüdistus või algatada uurimine.
7. Muutmine
Käesolev dokument vaadatakse läbi iga viie aasta järel.
8. Seotud standardid, eeskirjad ja tegevused
- Rahapesu ja terrorismi tõkestamise eeskiri
- GTB andmekaitse-eeskiri
- Eetikakoodeks
Dokumenti värskendati viimati 2025. aasta jaanuaris.
[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2019. aasta 23. oktoobri direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta, mille kohaselt Eesti on vastu võtnud tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse.
