Alates 15. jaanuarist 2018 kehtib nn kaugjuhitavate Eesti äriühingute suhtes kontaktisiku määramise kohustus. See tähendab, et kõik Eesti äriühingud, kelle juhatus asub välisriigis, peavad määrama endale Eestis asuva kontaktisiku. Oma varasemas artiklis oleme välja toonud, kes saavad olla välismaalt juhitavate Eesti äriühingute kontaktisikuteks.
Praegu juhime tähelepanu asjaolule, et kuigi seaduse järgi loetakse kontaktisiku aadress äriühingu aadressiks, säilib äriregistris ka äriühingu senine aadress ehk kontaktisiku määramisega ei kustu automaatselt varasem aadress. Äriregistris kajastuvale ühingu aadressi reale lisandub teine rida, millel kajastuvad kontaktisiku nimi ja aadress.
Eeldada võib, et taolise lahenduse eesmärk on säilitada seni toiminud aadressiga opereerinud ühingule võimalus suhelda ka edaspidi oma koostööpartneritega sama aadressi kaudu. Küll aga peab äriühing seejuures arvestama, et ametlike dokumentide ja tahteavalduste kättetoimetamisel kasutatakse kontaktisiku aadressi.
Taoline lahendus võib tekitada segadust kolmandatele isikutele, kes peavad ühinguga kontakteerumisel valima, kumma aadressi kaudu ühendust võtta. Seadusest lähtuvalt tuleks pöördumised läkitada pigem kontaktisiku aadressil, kuna dokumendi kontaktisikule kättetoimetamisel loetakse see kättetoimetatuks ka äriühingule. Kontaktisik kohustub omakorda viivitamatult edastama saadud teate äriühingu juhatusele või viimase poolt määratud isikule.
Juhul, kui äriühing topelt aadressi ei vaja, siis soovitame koos kontaktisiku äriregistrisse kandmisega taotleda senise aadressi registrist kustutamist, mille tulemusena jääb äriühingule vaid üks aadress, s.o kontaktisiku aadress.
Täiendavate küsimuste korral palume ühendust võtta e-posti aadressil Tax&Legal@ee.gt.com.
