Alates 1. jaanuarist 2025 jõustuvad mitmed tulu- ja käibemaksuseaduse muudatused, mis mõjutavad nii ettevõtteid kui ka eraisikuid. Koostasime ülevaate vastuvõetud muudatustest, mis jõustuvad 2025. aastal ja anname ülevaate ka kavandatavatest muudatustest. Info on täiendatud 18.12.2024.
2025 maksumäärad
- Ettevõtte tulumaks 22% (22/78)
- Füüsilise isiku tulumaks 22%
- Maksuvaba tulu kuni 654 € kuus ja kuni 7848 € kalendriaastas, sõltuvalt inimese aastasest brutotulust
- Maksuvaba tulu pensionieas kuni 776 € kuus ja kuni 9312 € kalendriaastas
- Sotsiaalkindlustusmaksed:
- Tööandja kohustus: 33,8% (33% sotsiaalmaks ja 0,8% töötuskindlustusmakse)
- Töötaja kohustus (kinnipeetavad maksed): 1,6% töötuskindlustusmakse ja 2% või 4% või 6% kogumispensioni makse.
- Käibemaksu standardmäär 22%, kuni 30. juuni 2025 ja 24% alates 1. juulist 2025, vähendatud määrad 13% ja 9%
- Käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäär 40 000 €
- Miinimumpalk 886 € kuus, 5,31 € tunnis
2025. aastal jõustuvad muudatused – vastu võetud
Julgeolekumaks
Julgeolekumaks on uus ajutine maksuliik, mis kehtestati riigi kaitsevõime rahastamiseks. Julgeolekumaks 2% kehtestatakse maksustatavale käibele, ettevõtte kasumile ja füüsilise isiku brutotulule.
Julgeolekumaksu rakendamiseks tehakse järgmised muudatused:
Käibemaks
- Alates 1. juulist 2025 kuni 31. detsembrini 2028 tõuseb käibemaksumäär 22%-lt 24%-le. 2024. aastal kehtestatud üleminekumeede pikaajaliste lepingute osas lõppeb 1. juulist 2025, mis oli algselt kavandatud kehtima kuni 31. detsembrini 2025.
- Alates 1. juulist 2025 ei ole maksukohustuslastel enam õigust rakendada 20% käibemaksumäära pikaajaliste lepingute puhul, mis on sõlmitud enne 1. maid 2023, kui lepingus on sätestatud, et kohaldatav käibemaksumäär on 20% ja lepingus ei ole ette nähtud hinna muutmist käibemaksumäära muutumise tõttu.
Ettevõtte tulumaks
- Alates 1. jaanuarist 2026 kuni 31. detsembrini 2028 kehtestatakse 2% julgeolekumaks residendist ettevõtete teenitud kasumile ja mitteresidendist ettevõtete kasumile, mis on teenitud Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu.
- Julgeolekumaksu arvutamise aluseks on raamatupidamise aastaaruandes näidatud kasum. Kui ettevõte on kahjumis, siis julgeolekumaksu kohustust ei teki. Eelnevate perioodide kahjumeid edasi kanda ei saa.
- NB! Erinevalt traditsioonilistest ettevõtte tulumaksusüsteemidest kaasatakse julgeolekumaksu maksubaasi ka realiseerimata kasumid.
- Topeltmaksustamise vältimiseks jäetakse saadud dividendid maksubaasist välja, kui dividendid on makstud kasumist, mis on juba maksustatud julgeolekumaksuga, või kui need on juba maksustatud välisriigis ja saajal on vähemalt 10% osalus dividendi maksjas. Samuti jäetakse maksubaasist välja residendist äriühingu välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu saadud kasum.
- Saadud dividendi on lubatud maha arvata vaid juhul, kui aruandeperioodi maksueelne kasum seda sisaldab, seega tuleb tähelepanu pöörata sellele, kuidas saadud dividendid raamatupidamises on kajastatud.
- Maksustamisperiood on äriühingu majandusaasta. Äriühing on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni majandusaastal teenitud julgeolekumaksuga maksustatava kasumi või püsivale tegevuskohale omistatud kasumi kohta ning tasuma julgeolekumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks.
- Maksukohustuslased peavad tegema Maksu- ja Tolliametile avansilisi makseid iga kvartali viimase kuu 10. päevaks.
- Krediidiasutused, kindlustusettevõtted ja börsiaktsiaseltsid peavad tegema avansilisi makseid eelmise kvartali kasumi alusel.
Põhjalikuma ülevaate saamiseks lugege artiklit.
Füüsilise isiku tulumaks
- Alates 1. jaanuarist 2026 kuni 31. detsembrini 2028 kehtestatakse 2% julgeolekumaks residendist eraisikute brutotulule, mis on maksustatav füüsilise isiku tulumaksuga (näiteks töötasu, ettevõtlustulu, vara müügist saadud tulu, renditulu, dividendid, pension jne).
- Julgeolekumaksuga maksustatakse brutotulu. See tähendab, et füüsilise isiku tulumaksust lubatud mahaarvamisi, nagu maksuvaba tulu, koolituskulud, annetused või kolmanda samba pensionifondi sissemaksed, ei arvestata julgeolekumaksu puhul.
- Maks rakendub ka välismaalt saadud tulule, näiteks töötasu, ettevõtlustulu, dividendid jne.
Maksu ei rakendata residendist ettevõtetelt saadud dividendidele, mis on juba maksustatud julgeolekumaksuga.
- Äriühingutel on kohustus kinni pidada julgeolekumaksu eraisikutele ja mitteresidentidele tehtavatelt väljamaksetelt. Julgeolekumaks peetakse kinni paralleelselt tulumaksuga ning deklareeritakse ja tasutakse maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks.
- Õigus kohaldada julgeolekumaksu mitteresidentide tulule on piiratud topeltmaksustamise vältimise lepingutega ning maksustamisele kuulub ainult tulu, mille maksustamist leping Eestis lubab.
Mootorsõidukimaks
- Alates 1. jaanuarist 2025 kehtestatakse uus iga-aastane mootorsõidukimaks liiklusregistris registreeritud mootorsõidukitele.
- Maks kehtib järgmistele sõidukikategooriatele:
- sõiduautod (M1, M1G)
- kaubikud (N1, N1G)
- mootorrattad ja mopeedid (L3e, L4e, L5e, L6e, L7e)
- maastikusõidukid (MS2)
- ratastel traktorid (T1b, T3, T5)
- Maksustamisperiood on kalendriaasta ja maks tasutakse kahes osas: pool 15. juuniks ja pool 15. detsembriks.
- Maksuteade väljastatakse maksumaksjale 15. veebruariks liiklusregistris juba registreeritud sõidukite kohta. Esmakordselt registreeritud sõidukite puhul väljastatakse maksuteade 15 tööpäeva jooksul pärast registreerimist.
- Alates 1. jaanuarist 2025 kehtestatakse registreerimistasu sõiduki esmaregistreerimisel Eestis või esmasel omanikumuutusel pärast 1. jaanuari 2025, välja arvatud juhul, kui registreerimistasu on juba tasutud.
- Registreerimistasu ei kohaldata liisingufirmalt ostetud sõidukite puhul, kui liisinguvõtja saab omanikuks, ega pärandatud sõidukite registreerimisel. Registreerimistasu rakendub järgmisele müügitehingule ja omanikumuutusele.
- Aastamaks ja registreerimistasu arvutatakse järgmiste komponentide alusel: baasmäär, CO2 heitmed, täismass ja sõiduki vanus.
- Täiselektriliste sõidukite puhul CO2 heitmete komponenti ei kasutata.
- Sõiduki vanus vähendab järk-järgult mootorsõidukimaksu summat.
- Et olla paremini valmis eelseisvateks muudatusteks ja hinnata oma maksukohustust, on Maksu- ja Tolliamet välja töötanud mootorsõidukimaksu kalkulaatori, mis on saadaval siin.
Näited
Ettevõtte tulumaks
- Alates 1. jaanuarist 2025 tõuseb ettevõtte tulumaksu määr 20%-lt 22-le brutoväljamaksetelt, st 22/78 netoväljamakselt.
- Eestis rakendatakse kassapõhist arvestust ja kasum maksustatakse väljamakse tegemise ajal kehtiva määraga – näiteks 2023. aastal teenitud kasum, mis makstakse välja jaanuaris 2025, maksustatakse 22% määraga.
- Alates 1. jaanuarist 2025 kaotatakse regulaarselt jaotatud dividendide 14%-line vähendatud maksumäär ja kõik kasumijaotused maksustatakse 22/78 määraga.
- Alates 1. jaanuarist 2025 tõuseb krediidiasutuste avansilise tulumaksu määr 14%-lt 18%-le.
- Ettevõtlusega seotud kulude ulatust laiendatakse, et hõlmata kõiki mõistlikke ja vajalikke kulusid, mida tööandja teeb ohutu töökeskkonna loomiseks ja tagamiseks ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmiseks. See võib hõlmata ka kulutusi, mida töötervishoiu ja tööohutuse seadus otseselt ei nõua.
- Praegu käsitletakse ettevõtlusega seotud kuludena ainult neid kulutusi, mis tulenevad töötervishoiu ja tööohutuse seadusest.
- Alates 1. jaanuarist 2025 lisatakse maksuvabade töötajate terviseedendamise kulude nimekirja massaaž, hambaravi, toitumisnõustamise teenused ja psühholoogiline ravi.
- Alates 1. jaanuarist 2025 suurenevad maksuvabastuse piirmäärad järgmiste (töötajatega seotud) kulude puhul:
* Kulutused, mille teevad tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kantud ühingud.
- Töötaja tervise edendamise kulude maksuvabastuse summa (400 € aastas) jääb samaks, kuid kvartaalsed piirangud (100 € kvartalis) kaotatakse, mis pakub suuremat paindlikkust. Lisaks saab hüvitada massaažikulusid.
Füüsilise isiku tulumaks
Käibemaks
- Alates 1. jaanuarist 2025 tõuseb majutusteenuste (hotellid ja lühiajaline rent) või majutusteenuse koos hommikusöögiga vähendatud käibemaksumäär 9%-lt 13%-le.
- Alates 1. jaanuarist 2025 tõuseb nii füüsilisel kandjal kui ka elektroonilisel kujul perioodikaväljaannete käibemaksumäär 5%-lt 9%-le. Erand on väljaanded, mis sisaldavad peamiselt reklaami või erakuulutusi või peamiselt erootilist või pornograafilist sisu või video- või muusikasisu, neile jääb kehtima 22% käibemaksumäär (alates 1. juulist 2025 planeeritavalt 24%).
- Alates 1. jaanuarist 2025 hakkab kehtima väikeettevõtete erikord, mis võimaldab Eestis asutatud maksukohustuslastel tegutseda teistes liikmesriikides ilma seal käibemaksukohustuslaseks registreerimata.
- Ettevõtted saavad taotleda erikorda oma käibe jaoks teistes liikmesriikides, kui nende käive EL-is tervikuna ei ületa kalendriaasta jooksul 100 000 €.
- Kui ettevõte ületab registreerimise piirmäära teises liikmesriigis, kuid mitte EL-i 100 000 € piirmäära, peab ta registreeruma selles liikmesriigis, kuid erikord kehtib käibele teistes liikmesriikides, kus registreerimise piirmäär ei ole ületatud.
- Kui EL-i 100 000 € piirmäär ületatakse, ei ole erikord enam kohaldatav.
NB! Eesti siseriiklik käive arvestatakse EL-i piirmäära sisse.
- Erikord kehtib ka ettevõtetele, kes ei ole Eestis käibemaksukohustuslased, st nad ei ole ületanud kohalikku 40 000 € piirmäära, kuid neil on käive teistes liikmesriikides.
- Isik peab teavitama Maksu- ja Tolliametit erikorra rakendamisest.
- Erikorra alusel registreeritud isikult saadud ostud ei tekita saajale pöördkäibemaksu kohustust.
- Samuti ei tekita sellised ostud kohustust registreeruda piiratud käibemaksukohustuslaseks.
- Erikorra kasutajad ei saa maha arvata sisendkäibemaksu kaupade ja teenuste eest, mida kasutatakse erikorra käibe tarbeks.
- Alates 1. jaanuarist 2025 võrdsustatakse käibemaksukohustuslaseks registreerimise tingimused nii residentidele kui mitteresidentidele.
- Sellega seoses arvestatakse alates 1. jaanuarist 2025 maksustatava käibe piirmäära hulka ka kindlustus- ja finantsteenuseid (mitte juhuslikku laadi).
- Alates 1. jaanuarist 2025 maksustatakse käibemaksuga esimene kinnisvara võõrandamine ühe aasta jooksul pärast esmast kasutuselevõttu. Praegu kohaldatakse käibemaksu kinnisvara müügile enne esmast kasutuselevõttu, pärast mida on kinnisvara võõrandamine käibemaksuvaba.
- Muudatus põhivara sisendkäibemaksu mahaarvamise põhimõttes:
- Praegu arvatakse põhivara sisendkäibemaks maha hinnangulise proportsiooni alusel, kuidas vara kasutatakse maksustatava käibe eesmärgiks. Sisendkäibemaksu korrigeeritakse järk-järgult iga kalendriaasta lõpus vara tegeliku kasutuse alusel.
- Uute reeglite kohaselt, kui põhivara tegelik kasutus erineb esialgsest hinnangust, korrigeeritakse sisendkäibemaks kogu ulatuses maksustamisperioodil, mil vara esmakordselt kasutusele võetakse.
- Alates 1. jaanuarist 2025 vabastatakse käibemaksust vaimse tervise teenused, mida osutatakse sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel.
Aktsiisimaksu muudatused
- Alates 1. jaanuarist 2025 tõuseb alkoholi, sigarettide, suitsetamistubaka ja tubakavedelike aktsiisimäär 5% ning uuesti 5% jaanuaris 2026.
- Alates 1. jaanuarist 2025 tõuseb sigarite ja sigarillode minimaalne aktsiisimäär 5% ning uuesti 5% jaanuaris 2026.
- Alates 1. jaanuarist 2026 tõuseb alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäär täiendavalt 5%.
- Kuna 5% tõus on juba kavandatud alates 1. jaanuarist 2026, siis muudatustega tõuseb aktsiisimäär kokku 10% jaanuaris 2026.
- Alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäär tõuseb 5% nii 2027. kui ka 2028. aastal.
- Pliivaba bensiini ja teiste kütuste, mida maksustatakse samal määral kui pliivaba bensiini (peamiselt lennukikütus), aktsiisimäär tõuseb järgmise nelja aasta jooksul iga-aastaselt 5%, alates 1. juulist 2025 ja alates 1. maist 2026–2028.
