Alates 1. jaanuarist 2024 kehtib Euroopa Liidu (EL) riikides ja ka paljudes kolmandates riikides (nt ÜK, Šveits, Kanada, Austraalia, Singapur jt) miinimummaksukohustus suurkontsernidele, mille konsolideeritud müügitulu ületab 750 miljonit eurot.
Esimese miinimummaksu deklaratsiooni esitamise tähtaeg on 30. juunil 2026, edaspidi on deklaratsiooni esitamise tähtaeg 15 kuud pärast majandusaasta lõppu.
Kuigi Eesti kasutab enda välja pakutud erandit mitte kohaldada miinimummaksu kuni aastani 2030, rakendub miinimummaks siiski Eestis asuvate üksuste suhtes teistes riikides, kus on kehtestatud üleilmne miinimummaks. See tähendab, et Eestis asuvad kontserni ema- ja tütarühingud peavad esitama vajaliku teabe teises riigis miinimummaksu deklareerivale kontserni ettevõttele. Informatsiooni edastamise vormi ja viisi väljatöötamine on olnud kontsernide endi teha.
Miinimummaksu arvestamine ja erandid
Miinimummaksu eesmärk on maksustada suurkontsernide kasum vähemalt 15% efektiivse maksumääraga vaatamata sellest, millises riigis kontsern kasumit teenib. Selleks arvutatakse igas jurisdiktsioonis asuvate üksuste efektiivne maksumäär ja kui efektiivne maksumäär jääb jurisdiktsioonis alla 15%, tuleb vahe (top-up maks) üldiselt juurde maksta lõpliku emaühingu riigis. Maksu arvestamise reeglid on EL-i direktiivis 2022/2523, mis põhinevad OECD välja töötatud GloBE reeglitel.
Esimesel kolmel aastal kehtib erand, mil võetakse aluseks riikidepõhistes aruannetes esitatud andmed. Riikidepõhise aruandluse erandi aluseks on kolm kriteeriumit. Kui vähemalt üks nendest on täidetud, ei pea kontsern kõnealuses jurisdiktsioonis keerulisi miinimummaksu arvutusi tegema ja automaatselt loetakse, et tasumisele kuuluv miinimummaks on null. Ajutise riigipõhise aruandluse erandi kriteeriumid on järgmised:
- riigipõhise aruande kohaselt on kontserni jurisdiktsioonis asuvate üksuste kogutulu väiksem kui 10 miljonit eurot ja tulumaksueelne kasum on väiksem kui üks miljon eurot või
- lihtsustatud efektiivne maksumäär jurisdiktsioonis on vähemalt 15% aastal 2024, 16% aastal 2025 ja 17% aastal 2026 või
- kontserni tulumaksueelne kasum jurisdiktsioonis on väiksem või võrdne tegeliku majandustegevuse erandi alusel arvutatud summaga.
Lisaks riikidepõhise aruande erandile kehtib de minimis erand, mis välistab miinimummaksu kohaldamisest tütarühingud, kelle kolme aasta keskmine müügitulu asukohariigis ei ületa 10 miljonit eurot ja keskmine kasum ei ületa ühte miljonit eurot.
Kui riikidepõhise aruande erand ega de minimis erand ei rakendu, on võimalik Eestis asuvate üksuste miinimummaksukohustust edasi lükata nelja aasta võrra ja arvutada iga-aastast arvestuslikku maksu. Kui Eestis ei jaotata dividende ehk maksu ei maksta järgneva nelja aasta jooksul, tuleb tasuda miinimummaksu (üldiselt) emaühingu asukohariigis. Näiteks, kui 2024. aasta arvestuslikku maksu ei tasuta 2028. aasta lõpuks Eestis, tuleb tasuda miinimummaks emaühingu riigis.
Emaühingu kohustused Eestis
Vastavalt tulumaksuseaduse §-le 5410 on Eestis asuv suurkontserni lõplik emaühing kohustatud määrama miinimummaksu rakendavas riigis asuva ühingu, kes esitab miinimummaksu deklaratsiooni. Emaühingul on kohustus esitada miinimummaksu deklaratsiooni esitavale üksusele miinimummaksu arvutamiseks vajalikud andmed, sh:
- andmed kontserni kuuluvate üksuste kohta,
- andmed hargmaise kontserni või suure riigisisese kontserni struktuuri kohta,
- andmed, mida on vaja efektiivse maksumäära arvutamiseks iga jurisdiktsiooni kohta ja juurde maksmisele kuuluva miinimummaksu arvestamiseks iga kontserni kuuluva üksuse kohta.
Seega vaatamata sellele, et Eestis asuval lõplikul emaühingul ei ole kohustust Eestis miinimummaksu deklaratsiooni esitada, on emaühingu kohustus edastada teises riigis asuvale ühingule deklaratsiooni esitamiseks kogu vajalik teave nii Eestis asuvate kui ka teistes riikides asuvate üksuste kohta.
Tütarühingu kohustused Eestis
Kui rahvusvahelise kontserni tütarühing asub Eestis, siis esitab miinimummaksu deklaratsiooni üldjuhul selle kontserni lõplik emaühing vastavalt oma asukohariigi seadusele.
Seega tütarühingul ei ole küll Eestis miinimummaksu sätete raames kohustusi, küll aga esitab miinimummaksu deklaratsiooni ja tasub top-up maksu (v.a. juhul, kui rakendub riikidepõhise aruandluse erand või de minimis erand) tütarühingu suhtes kontserni emaühing oma koduriigis. Emaühing võib oma koduriigis tasutud Eestit puudutava maksukulu sisse nõuda Eestis asuvatelt üksustelt.
Tütarühingutel on võimalus jaotada Eestis piisavalt palju kasumit, et saavutada efektiivne maksumäär vähemalt 15%. Sellisel juhul ei pea emaettevõte Eestis asuvate tütarühingute kohta tegema keerukaid miinimummaksu arvutusi ja ka maksutulu jääb Eestisse.
