Inflatsiooniga kaasnenud baasintressi kasv mõjutab ka maksustamist
Pole uudis, et Euroopa Keskpank on inflatsiooni pidurdamiseks alates 2022. aasta juulist regulaarselt tõstnud baasintressimäära. Kui alates 2015. aastast nauditi Eestis 0% baasintressimäära, siis tänavuse aasta algusest on intressimäär 4% juures.
Tihti aga unustatakse, et selsamal baasintressil on mõju mitte üksnes ettevõtjate laenuvõimekusele ja finantsidele, vaid see mõjutab ka maksustamist.
0% baasintressimäära tuules muutus üsna tavapäraseks oma töötajatele või juhatuse/nõukogu liikmetele laenu andmine, sest see oli soodsam, kui pangast laenu võtmine ning ettevõtjad said sisuliselt pakkuda töötajatele 0% intressimääraga laenu.
Tulumaksuseaduse kohaselt loetakse töötajale laenu andmist turutingimustest madalama intressimääraga erisoodustuseks, välja arvatud juhul, kui intress on selle maksmise hetkel vähemalt kahekordne võlaõigusseaduse paragrahvi 94 lõike 2 kohaselt viimati avaldatud intressimäär[1]. See aga ei ole midagi muud, kui poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Kuna baasintress oli aastaid 0%, siis 2 x 0% on endiselt 0% ning selline lähenemine oli ka maksustamise seisukohalt aktsepteeritav ja kooskõlas seadusega.
2023. aasta algusest tõusis see intressimäär aga järsult 2,5%-le ning 1. juulist juba 4%-le. Seega praegu enam 0% laen oma töötajale või juhatuse liikmele maksude seisukohast aktsepteeritav ei ole ja samamoodi jätkates tekib ettevõttel erisoodustuse maksustamise kohustus saamata jäävalt intressitulult, sest tegemist on turutingimustele mittevastava tehinguga.
Ees ootab erisoodustusmaks
See tähendab, et kui laenule rakendatakse turutingimustele mittevastavat intressi ja pooled on kokku leppinud intressi tasumise laenu lõppedes, saabub erisoodustuse maksustamise aeg samuti laenu lõppedes. Kui intressi tasutakse jooksvalt, siis tekib erisoodustuse maksukohustus intressi tasumise hetkel. Intressivabade laenude korral aga tuleb erisoodustust maksustada vähemalt kord aastas, aasta lõpus. Erisoodustuse maksukulu on umbes 66,2% saamata jäänud tulust, sest lisaks tulumaksule tuleb tasuda ka sotsiaalmaksu.
Ettevõtte seisukohast on mõistlikum nõuda turutingimustele vastavat intressi, kui tasuda saamata intressilt erisoodustuse makse. Tasub veel tähele panna, et erisoodustuse kontekstis on töötaja mõiste laiem kui lihtsalt töölepingu alusel töötav inimene, hõlmates ka ametnikke, juhtimis- või kontrollorgani liikmeid, samuti füüsilisi isikuid, kes müüvad tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud, samuti töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavaid või teenust osutavaid füüsilisi isikuid.
Mida teha, et riske vältida?
Kõige esimene samm, mida ettevõtjad teha saavad, on vaadata üle kehtivad laenukokkulepped ja muuta need turutingimustele vastavaks – näiteks sidudes intressimäära kahekordse võlaõigusseaduse paragrahvis 94 lõikes 2 mainitud intressimääraga.
Praegune 4% baasintressimäär ei pruugi aga peegeldada tegelikku turuintressi, kui arvestada, et erisoodustuse vältimiseks peaks tasuma vähemalt kahekordset ehk 8% intressimäära.
Lahendus peitub erisoodustuse sättes endas. Tulumaksuseadus annab võimaluse lähtuda ka turutingimustest, mis saab olla ka näiteks aluseks madalama intressimäära rakendamisel. Nii on ka maksuhaldur oma selgitustes välja öelnud, et näiteks kui ettevõte on andnud oma töötajale eluasemelaenu intressimääraga, mis vastab turutingimustele, kuid on alla Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava kahekordse intressimäära, ei teki tööandjal maksukohustust, sest intress vastab turutingimustele.
Erisoodustuse hindamisel ja töötajale väljastatud turutingimustel laenuintressi määratlemisel on abiks Eesti Panga veebilehel[2] avaldatud statistika Eesti kodumajapidamistele antud laenude intressimäärade kohta laenuliigi ja valuuta lõikes.
Loo moraal
Maksuhaldur pöörab senisest enam tähelepanu seotud osapoolte ning sealhulgas osanike ja juhatuse liikmetega tehtud tehingutele ning püüab maksustamisel tehinguid ümber klassifitseerida. Eriti tähelepanelik tasub olla näiteks osanikele laenu andmisel, kus kasumijaotise ja laenu vahe võib olla õhkõrn, eriti kui kirjalikke lepinguid poolte vahel ei ole.
Kokkuvõttes: on aeg üle vaadata töötajatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele antud laenud ning neile kohalduv intressimäär. Vajadusel muuda laenulepingut ja tee kirjalikud kokkulepped nii laenu andmise, kohalduva intressi kui ka tagasimakse kohta. Grant Thornton Balticu juristid on hea meelega valmis abistama lepingute koostamisel ja muutmisel.
[1] https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar.
[2] https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/979/r/4354/4103.
