Valitsuse poolt koroonakriisi leevendamiseks väljatöötatud abimeetmed tekitavad ettevõtjas pigem segadust, kuid tegelikult on tööjõukulude kokkuhoidmiseks veel mitu võimalust, selgus Äripäeva raadio saatest „Kasvukursil“.
Paljud tööandjad seisavad praegu tulude vähenemise tõttu raskete otsuste ees, mis hõlmavad endas nii koondamisi kui palgakärped. Kuigi valitsus on välja tulnud abistavate meetmetega, tekitab nende rakendamine praegu ettevõtjates pigem segadust. Näiteks tekitab küsimusi töötukassa palgahüvitamist puudutavasse meetmesse kvalifitseerumine. Üheks kriteeriumiks on siin käibe langemine 30 protsendi võrra. „Samas pole aru saada, kas mõeldud on kassa- või realisatsioonipõhist käivet,“ nentis Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja Kristel Tiits.
Samuti tekitab küsimusi meetmele kvalifitseerumiseks sätestatud teine kriteerium, mille kohaselt ei ole tööandjal vähemalt 30 protsendile töötajatest kokkulepitud mahus tööd anda. Täpsemalt on töölepingu seaduse kohaselt mahu vähenemiseks mitu võimalust. Üks on see, et tööandjal pole töötajale võimalik üldse tööd anda ja teise sätte kohaselt ei ole tööandjal mingile hulgale töötajatele tööd anda näiteks poole ulatuses.
„Tekibki arusaamatus, et millist olukorda meetmele kvalifitseerumise hindamisel mõeldakse, kas seda, et 30 protsendile töötajatest pole üldse tööd anda või kvalifitseerub ka see, et ei suudeta 30-le protsendile töötajatest anda tööd poole ulatuses,“ selgitas Tiits.
Soosib skeemitamist
Kuna töötukassa meetmele kvalifitseerudes peab tööandja ise panustama vaid 150 eurot, tekib oht, et meedet kasutatakse suuremas ulatuses, kui on tegelik vajadus. „Tööandja võibki kasutada võimalust maksta ettenähtud miinimum, kuigi tegelikult oleks ta suuteline rohkemaks,“ ütles Tiits. „Tegelikult peaks meedet taotlev ettevõtja lähtuma ikka reaalsest vajadusest, mitte sellest, kuidas meedet on võimalik maksimaalselt ära kasutada.“
Lisaks töötukassa meetmetele peavad eksperdid problemaatiliseks haiguslehtede võtmise lihtsustamist. Kardetakse, et tööandjad võivad seda kasutada töötajate ajutisele „puhkusele“ saatmiseks, jättes töötajaga seotud kulud haigushüvitise näol haigekassa kanda ning pääsedes samal ajal ise ajutiselt töötasu maksmisest. „Jah, perearst peab alati haiguslehe küll kinnitama, kuid ma tahaks näha tänases olukorras perearsti, kes seda ei tee,“ märkis Tiits.
Eesmärgi saavutamiseks mitu võimalust
Kuigi meetmed on segased ja jätavad nende kasutajatele tõlgendamisruumi, siis tegelikult on tööjõukulude kokkuhoidmiseks veel mitu võimalust. Näiteks toob Tiits välja töölepinguseaduse sätted, mis võimaldavad 12 kuu jooksul töötaja palka vähendada kokku kolm kuud. Sel juhul peab aga tööandja arvestama, et töötajal tekib õigus samas mahus vabale ajale või kui ta palgakärpega ei nõustu, saab ta töölepingu koondamise sätete alusel üles öelda.
Veel on variant leppida poolte vahel kokku palga alandamises tähtajatult. „Alati on võimalik lähtuvalt mõistlikkuse printsiibist midagi poolte vahel kokku leppida,“ sõnas Tiits. Ta lisas, et lisaks palga alandamisele saavad ettevõtjad kaaluda ka töötajate kas korralisele või palgata puhkusele saatmist. Tiitsi sõnul võivad need meetmed osale ettevõtjatele vastuvõetavamad tunduda kui töötukassa meetme kasutamine. „Meetme korral tuleks arvestada, et meetme kasutamise ja sellele järgneval kuul ei tohi ta meetmest osa saanud töötajaid koondada, muidu tuleb hüvitis tagasi maksta.“
Seejuures soovitab Grant Thornton Balticu personalijuht Marge Litvinova, et kõik valulised protsessid tuleks juhtide poolt kommunikeerida võimalikult avatult. „Eks esmane arutelu peab toimuma juhtide vahel, ei tasu ühe või teise lahenduse valimisega tormata, vaid tuleb vaadata suuremat pilti, samas ei tohi ära unustada, et inimlik arutelu töötajaga võtab emotsioone maha,“ on ta veendunud. „Suhtlemine on parem kui lihtsalt palga vähendamise või koondamise kohta teate saatmine – suhtlemist ei tohi karta ning rasked otsused tuleb kommunikeerida ausalt ja avatult,“ rõhutas Litvinova.
Töörutiin säiligu
Kui rasked otsused tehtud, tuleb ettevõtet jätkuvalt töös hoida ning selleks on Grant Thornton Balticu IT-juhi Arko Kure sõnul tähtis, et töörutiinid ja -tavad säiliks. „Inimestele on hästi oluline ka turvatunne,“ teadis ta. „Töö jätkumiseks on tähtis, et koosolekuid ja arutelusid ei lükataks aega, mil jälle kõik füüsiliselt koos on, vaid korra nädalas üks olukorda ülevaatev koosolek distantsilt ja virtuaalselt ajab asja ära.“
Virtuaalse suhtlemise juures peab Kurg tähtsaks süstematiseeritust. „Tähtis on leida üks keskkond, kus see kõik toimub, samuti leppida koosolekute puhul kokku, kes räägitu kirja paneb, et ei tekiks informatsiooni laialivalgumist,“ selgitas ekspert. „Kui infot vahetatakse läbi väga paljude erinevate keskkondade, võib tekkida probleem andmekaitsega,“ lisas Kurg.
Kuulake täispikka raadiosaadet siit:
Kuulake „Kasvukursil“ kõiki saateid järgi meie teemalehel
Kuulake kõiki meie raadiosaateid järgi Soundcloud-i lehel
