Tehisintellekti tormiline areng ja ChatGPT tulek raamatupidajatelt tööd ei võta, kuid suureneb vajadus end pidevalt koolitada, ümber õppida ning mõelda järjest enam kui finantsjuht.
„Raamatupidaja leidmine on jätkuvalt väga keeruline,“ nentis Grant Thornton Balticu raamatupidamise osakonna juht Gaily Kuusik Äripäeva raadio saates „Kasvukursil“.
Seda põhjusel, et tehnoloogia areng kergitab nõudeid raamatupidajatele. „Arvete manuaalset sisestamist enam ei ole, selle teeb ära masin. Lihtsa töö teevad ära masinad. Vaja on tippspetsialiste, finantsjuhi vaatega inimesi, kes suudaks lisaks numbrite kokkupanemisele pakkuda ettevõttele ka muud lisandväärtust,“ rääkis ekspert sellest, kuidas amet on muutumas. „Raamatupidajalt nõutakse üha suuremat soovi areneda.“
Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees Margus Tammeraja tõi välja, et tänapäeval peab raamatupidaja oskama vastata ka küsimustele IT ja õiguse vallast. „Tegelema seinast seina igasuguste nüanssidega. Kuna enamik Eestis olevatest firmadest on mikro- või väikeettevõtted, kes ei suuda majasisest raamatupidajat palgata, siis nad ootavadki oma teenusepakkujalt laiapõhist teenust. Et raamatupidaja aitaks ka seadusemuudatuste tõlgendamisel, aitaks optimeerida makse jne. Raamatupidaja on muutumas ärinõustajaks.“
Grant Thornton Balticu kliendikogemuse juht Terje Liiv tõi näiteks krüptoturu. „See turg muutub üsna kiiresti, uusi valdkondi tuleb pidevalt juurde ning nüüd on küsimus raamatupidajatele, kes tahaksid neid uusi valdkondi omandada,“ viitas ta pidevale arenguvajadusele. „Mitu aastat tagasi tundus kogu see valdkond hoomamatu, kuid meie saime kohe aru, et peame mingi osa oma raamatupidajatest krüptovõimelisteks koolitama. Viisime end kurssi krüptotarkvaradega, et kust võtta vajalikud andmed, mis tavaraamatupidamise ja maksuameti jaoks on olulised. Ainult nii saab pakkuda kliendile kvaliteetset teenust.“
Ekspert lisas, et kohanemisvõime oli siinkohal vältimatu, sest päringute arv kasvas. „Maksuamet ja Eesti riik püüavad samuti seda turgu pidevalt reglementeerida,“ selgitas ta. „Turul pole selles vallas piisavalt raamatupidamisvõimekust, päris paljud väikesed ettevõtted on krüptovaradesse investeerinud ja see tekitab paljudes vana kooli raamatupidajates ärevust,“ viitas Tammeraja katmata ärinišile.
Küll aga näeb Tammeraja tehisintellektis kasulikku tööriista, mis aitab raamatupidajaid nende töös. „Üldisematel teemadel, näiteks maksuerisusi puudutavad lahendid, nende kohta oskab ChatGPT ajada täiesti mõistlikku juttu, nii et maksuametnik ei saa tõenäoliselt arugi, kas vastas inimene või tehisintellekt.“
Kontroll vähendab pettuse riski
Lisaks sellele, et raamatupidajad suudaks uute oludega kohaneda, on jätkuvalt oluliseks teemaks pettuste vältimine. Äripäev kirjutas hiljuti, kuidas üks Kihnu vanemraamatupidaja ajas sassi isikliku ja valla rahakoti. „Igal aastal ujub mõni selline juhtum pinnale,“ nentis Tammeraja.
Liiv tõi välja, et pettuste vältimiseks tuleb paika saada kontrollimehhanismid. „Kui me räägime raamatupidamisbüroode teenuste kasutamisest, siis see on turvalisem kui palgata üksikraamatupidaja, sest büroodel on kontrollimehhanismid hoopis teisel tasemel,“ sõnas ta. „Esiteks on kliendi raamatupidamisega seotud alati mitu inimest, mis välistab omastamise. Kui raamatupidaja laeb maksed üles, jääb alati lõplik kinnitus kliendile. Kui seda teeb raamatupidaja, on pettus lihtsam juhtuma.“
Tammeraja sõnul saab iga ettevõte ka ise pettuse vältimiseks palju ära teha, seda raamatupidajat usaldades, aga kontrollides. „Iga ettevõtja võiks mõelda, mida need numbrid, mis talle esitatakse, tähendavad. Tegema elementaarset kontrolli, vaatama pangasaldot ning selle klappivust raamatupidamisega,“ märkis ta. „Kindlasti võiks raamatupidajaga olla sõlmitud ka leping. Paljudel seda pole, kuid kui raamatupidaja jama kokku keerab, satutakse plindrisse.“
„Raamatupidamisprogrammid on täna pilvepõhised, nii et finantsjuht saab igal ajal andmetele ligi,“ sekundeeris Kuusik. Lisaks soovitas ta uurida raamatupidamisteenust pakkuva büroo või üksikisiku tausta. „Tasub vaadata konkreetsete ettevõtete kodulehti, inimesi seal taga.“
Seadusandlus vajab uuendamist
Lisaks tehisintellekti ja raamatupidaja töö muutumise ning turvalisuse teemadele leidsid eksperdid, et arenguruumi on ka seadusandluses. Seda küll maksuseaduste kontekstis. Näiteks on ajale jalgu jäämas erisoodustusi reguleeriv seadus.
Äripäev kirjutas hiljuti, kuidas ettevõtted küsivad jõulupidusid korraldades toitlustusteenuse osutamisel arveid, justkui oleks toimunud ruumide rent. Kuusik leiab, et selline probleem on Eestis olnud aastaid ning tuleneb peaasjalikult seaduse teraviku valesti suunamisest. „Tegelikkuses ettevõtjad vajavad oma äris võimalust töötajate ja meeskonnaliikmete motiveerimiseks, meeskonnasidemete kasvatamiseks, klientide tunnustamiseks,“ viitas ta sellele, et tänane seadusandlus võib olla ajale jalgu jäänud.
Tammeraja sõnul on teine valdkond, kus tuleks midagi ette võtta, majandusaasta aruannete esitamist puudutav seadusandlus. „Aruannete esitamine on kohustuslik kõikidele juriidilistele isikutele, keda on Eestis 300 000. Ainult pooled esitavad aruandeid, kuid riik pole teemale piisavalt tähelepanu pööranud,“ rääkis ta. Ekspert lisas, et majandusaasta aruanne tuleb esitada ka siis, kui majandustegevust ei toimu. „Siis tulebki aruandesse nii kirjutada.“
Kuulake saadet:
Kuulake „Kasvukursil“ kõiki saateid järgi meie teemalehel
Võtke meiega ühendust
