Kas kohalikes omavalitsustes peab olema siseaudiitor? Kes tohib kohalikes omavalitsustes siseauditeid teha?
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi tagab volikogu siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise kohalikus omavalitsuses. Mida see tähendab? Kas igas kohalikus omavalitsuses peab olema siseaudiitor või on seadus loonud siseauditite tegemiseks võimaluse, mida volikogu soovi korral kasutada saab?
Siseaudiitorit palgale võtma ei pea
Konkreetset tegevusjuhist seadusest ei leia, samuti ei selgu see kohalike omavalitsuste sisekontrollisüsteemi korraldamise soovituslikust juhendist. Tõsi, juhend täpsustab, et seadus ei tee siseaudiitori ametikoha või struktuuriüksuse loomist kohustuslikuks, sest soovi korral on volikogul võimalik siseaudiitori teenuseid ka sisse osta.
Jääb ikkagi küsimus, kas volikogu peab valima eespool nimetatud kahe variandi vahel – luua siseaudiitori ametikoht või osta siseauditi teenust sisse – või võib ta siseauditite tegemisest üldse loobuda, sest ei pea seda vajalikuks?
Siseauditi tegemine annab väärt infot
Selguse tõi päring rahandusministeeriumisse, kelle sõnul on kohalikul omavalitsusel kohustus kas ühel või teisel moel siseauditi tegevust korraldada. Kui ametikohta või struktuuriüksust ei moodustata, peab siseauditi tegevuse korraldama muul viisil – kas koostöös teiste omavalitsustega või ostma teenuse erasektorist sisse. Juhul kui otsustatakse ametikoht või struktuuriüksus moodustada, reguleerib seadus ametikoha või struktuuriüksuse moodustamise viisi ja töökorralduse reguleerimise. Samas, seadus ei täpsusta siseaudiitori tegevuse mahtu, sagedust ega ulatust, mistõttu on omavalitsusel mõistlik kaaluda, kas siseaudiitori ametikoha loomine on põhjendatud.
Siseaudiitori kutsetegevuse korraldamine kohalikus omavalitsuses ei ole mitte tüütu kohustus, vaid ka hea praktika – see on suunatud nii omavalitsuse juhtkonnale asutuse sisekontrollisüsteemi tõhustamiseks kui ka avalikkuse teavitamiseks maksumaksja raha kasutamise mõistlikkuse kohta. Siseauditite tegemine ning auditi tulemustest avalikkuse teavitamine suurendab omavalitsuse tegevuse läbipaistvust ning avalikkuse usaldust selle juhtkonna vastu.
Siseaudiitoril peab olema kutsetase
Nii siseaudiitori ametikoha täitmisel kui ka teenuse sisseostmisel tuleb jälgida, et siseauditi või nõuandva töö tegijal (aruande allkirjastajal) oleks olemas audiitortegevuse seaduses nõutud kutsetase. Vältida tuleks siseauditi teenuse ostmist audiitorettevõtjalt, kes auditeerib majandusaasta aruannet, kuna muidu võib sattuda ohtu viimase sõltumatus (iga-aastane majandusaasta aruande auditeerimine on kohustuslik).
Audiitortegevuse seaduse järgi võib kohalikus omavalitsuses siseaudiitori kutsetegevusega tegeleda üksnes avaliku sektori üksuse siseaudiitor (ASSA) või atesteeritud siseaudiitor (AS). See tähendab, et siseauditi aruandeid võib allkirjastada vaid inimene, kellele on rahandusministeerium omistanud vastava kutse. Mõlema kutsetaseme saamiseks on vaja edukalt sooritada mitmed eksamid. Grant Thornton Balticus töötab kaks siseaudiitorit, kel on avaliku sektori üksuse siseaudiitori kutsetase (ASSA) – need on artikli autor Kai Paalberg ja Riin Veidenberg.
Kui Teil tekkis küsimusi või soovite tellida siseauditit, siis palun võtke meiega ühendust!
Küsige pakkumist siseauditi teenusele
