Autor: Marko Rebane
Eesti Riigikohtu hiljutine praktika on andnud kinnitust sellele, et maksuhalduril on teatavatel tingimustel õigus lugeda juhtimis- ja konsultatsiooniteenuste eest makstavad tasud varjatud palgamakseteks töötajale või ettevõtte juht- või kontrollorgani liikmele ning maksustada sellised tehingud kehtivate tööjõumaksudega.
Kõik asjaomased riigikohtu otsused põhinesid enam-vähem sarnastel asjaoludel – ettevõtted ostsid mitmesuguseid juhtimis- ja konsultatsiooniteenuseid omaenda (endiste) töötajate, juhatuse või nõukogu liikmete omanduses olnud ja juhitud äriühingutelt. Kohus nõustus maksuhalduriga, nentides, et osaühingutelt sellisel moel teenuste ostmist võib tõepoolest pidada näilikuks tehinguks eesmärgiga vältida tööjõumaksude tasumist, mis töötajatele või juhatuse liikmetele tehtud töö eest tavapärasel viisil makstes tuleb tasuda. Maksuhalduri seisukohta pooldav kohtuotsus tugines peamiselt järgmistel alustel:
- teenuseosutajad väljastasid ettevõttele arveid igal kuul ja tavaliselt samas summas;
- teenuseosutajatel ei olnud teisi kliente või nad osutasid teenuseid peamiselt kõnealusele ettevõttele;
- osutatud teenused sarnanesid ettevõtte juhatuse liikme tavapäraste ülesannetega;
- teenuste osutamise lepingutel olid töölepingutele omased tunnused.
Kuigi iga juhtum on isemoodi ja enne järelduste tegemist tuleb hoolikalt kaaluda tehingu asjaolusid, on ilmselge, et riigikohtu hiljutistel otsustel on edaspidi oluline mõju. Nn OÜ-tamise küsimus on saanud lõpuks kauaoodatud selguse ning kohtu hiljutisele praktikale ja suunistele toetudes on maksuhaldur võimalike maksudest kõrvalehoidjate kindlakstegemiseks juba hakanud ühendust võtma maksumaksjatega, kelle puhul on alust kahtlustada sarnase skeemi kasutamist.
Eespool kirjeldatut arvesse võttes soovitame töötaja, juht- või kontrollorgani liikme või aktsionäriga seotud äriühinguga tehinguid tehes hoolikalt kaaluda selliste lepingute tingimusi ja asjaolusid. Maksuhaldur tahab olla veendunud, et kirjeldatud teenuseosutaja teenused on ostjale selge lisandväärtusega ega dubleeri ettevõtte olemasolevaid ressursse (isiku positsiooni ja tööülesandeid ettevõttes), ning et teenuseosutaja kasutab teenuse osutamisel omaenda vahendeid ja kannab samasugust äririski ja vastutust nagu on iseseisvale ettevõtjatele tavapärane (st tasud sõltuvad tegelikust töötulemusest ja -kvaliteedist, tagatud ei ole kindlat töövoogu, teenuste osutamiseks vajalikud vahendid peavad teenuseosutajal endal olemas olema, ta kannab tegevuskulud ja vastutab oma äritegevuse eest ise).
