Eestis on audiitortegevuses toimumas märkimisväärsed muutused, seda nii audiitorite kvaliteedi kui ka kogu sektori arengu seisukohast. Kuidas on audiitorite turg muutunud ja miks on keeruline leida piisavalt kvalifitseeritud spetsialiste? Milliseid trende toovad kaasa globaalne konkurents, tööjõupuudus ja kestlikkusaruandluse nõuded?
Mart Nõmper, Audiitorkogu juhatuse liige ning Grant Thornton Balticu partner ja auditi valdkonna juht, andis 2024. aasta Pärnu Raamatupidamiskonverentsil põhjaliku ülevaate audiitortegevuse hetkeseisust ja tulevikuväljavaadetest.
Eestis on audiitortegevus küllaltki väike, kuid samas oluline valdkond. Näiteks oli kõigi Eesti audiitorühingute teenuste käive 2023/2024 majandusaastal 53,2 miljonit eurot. Eestis on 116 audiitorühingut ja see arv on aastate jooksul püsinud suhteliselt stabiilsena, kuigi on langustrendis.
Eestis on 341 vandeaudiitorit, kuid vaatamata sellele on järjest enam kuulda, et ettevõtted ei leia endale sobivat audiitorit.
„Eestis on igal aastal umbes 9600 ettevõtet, kes aastaaruande auditeerimist või ülevaatust vajavad, kuid ometi on audiitorite leidmine paljudele ettevõtetele suur probleem,“ ütleb Mart Nõmper.
Audiitorite defitsiidi kolm peamist põhjust
Kuidas on Eesti audiitortegevuses tekkinud defitsiit, kui samas on teenuse kvaliteet kõrge? Mart Nõmper toob välja kolm peamist põhjust.
Esmalt - töömaht on kasvanud. Viimastel aastatel on auditit vajavate ettevõtete arv suurenenud, samas on audiitorite arv jäänud samaks. „Kui ettevõte teeb sama asja nagu kolm aastat tagasi, aga inflatsioon ja varade hulk on kasvanud, siis ka audititurg lihtsalt paisub,“ selgitab Nõmper.
Teiseks - audiitorite põlvkonnavahetus. „Eesti audiitortegevus on üle 30 aasta vana. Need, kes 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses professionaalidena alustasid, lahkuvad ühel hetkel turult,“ räägib Nõmper ja selgitab, et kui sellised audiitorettevõtted lõpetavad tegevuse, tuleb korraga turule palju uusi kliente, mis tekitabki omakorda audiitorite defitsiidi.
Kolmandaks - auditi piirmäärad on ajast ja arust. „Praegused piirmäärad, mille alusel ettevõtted peavad endale audiitori leidma, on ajale jalgu jäänud. Need piirmäärad on 2016. aastast, kuid nüüdseks on need liiga madalad. 88% Eesti ettevõtete varadest on juba auditeeritud, kuid see koormus on muutunud liiga suureks ja optimaalne võiks olla 80%, mitte rohkem,“ ütleb Nõmper.
Kuidas lahendada audiitorite defitsiidi probleem?
Esiteks - vaata üle oma ettevõtte majandusaasta periood. „Enamik Eesti ettevõtteid lõpetab majandusaasta kalendriaasta järgi 31. detsembril, kuid majandusaasta lõppemiseks muu kuupäeva valimine võib aidata auditeerimiseks vajaminevat ressurssi paremini planeerida,“ selgitab Nõmper ja toob positiivse näitena välja ühe jaekaubandusettevõtte.
„Nende majandusaasta lõppeb 31. jaanuaril. Mõtlesin alguses, et see on mingi viga, aga süvenedes sain aru, miks nad sel ajal majandusaasta lõpetavad. Majandusaasta peaks lõppema sel hetkel, kui on majandustegevuse kõige sügavam vaikelu. Neil lõppevad jaanuaris kõik jõulumüügid, uue aasta allahindlused on ka ära olnud ja kevadkollektsiooni pole jaanuari lõpus veel välja toodud. Laomahud on siis minimaalsed ja aastalõpu inventuuri tegelemine kõige lihtsam. Siis majandusaasta lõpetamine koormab ettevõtet kõige vähem ja inimestel on ressurssi asjaga tegeleda, võrreldes sellega, et teha seda kõike 31. detsembril, kui tegelikult on tähtis ainult müük,“ kirjeldab Nõmper.
Lisaks paneb majandusaastana kalendriaasta kasutamine suurema surve audiitoritele, sest kui kõik Eesti ettevõtted soovivad aasta esimese kuue kuu jooksul auditeid saada, on audiitoritel seda mahtu väga keeruline ära teenindada.
Teiseks - vaata üle ettevõtte arvestuspõhimõtted. Tihti selgub, et auditi tegemiseks ei pruugi alati olla vajalik kogu ettevõtte bilansi auditeerimine. „Mõtle läbi, kuidas on sinu ettevõtte arvestuspõhimõtted paika pandud ja kas need on sobilikud. Mõnikord saab ülevaatuste vajadust vähendada, kui mõelda läbi, kas kõik arvestuspõhimõtted on endiselt sobilikud,“ soovitab Nõmper.
Kolmandaks - vaata üle ettevõtte juriidiline struktuur. Näiteks võib olla mõnikord otstarbekas liita mitu väikest äriühingut üheks, et vältida igaühele eraldi auditi tegemist.
Aruandluse maht ja tuleviku väljakutsed: koormus kasvab veelgi
Audiitorid on juba lähitulevikus veelgi koormatumad ja siin on suur roll kestlikkusaruandlusel ehk ESG aruandlusel. „Juba 2024. aasta majandusaasta kohta peavad suured avalikud üksused ehk suured börsifirmad koostama kestlikkusaruande. See on raamatupidamisaruande üks osa, mida audiitorid peavad hakkama auditeerima. Praegu on selliseid suuri börsiettevõtteid Eestis kuus-seitse.“
Nõmper selgitab, et 2025. aastast lisandub ESG aruandluse auditikohustus suurettevõtjatele ja 2026. aastast ka kõikidele ülejäänud börsil noteeritud, sh väiksematele ettevõtetele. Nii et töömaht, aruandlusmaht ja kontrollitavate aruannete maht kasvab lähitulevikus oluliselt. „Kõik see tähendab palju tööd raamatupidajatele ja audiitoritele, aga töötajate järjekorda ukse taga endiselt ei ole,“ selgitab Nõmper murettekitavaid asjaolusid.
Audiitorkogu pole samuti suureneva töömahu üle õnnelik, mistõttu tehti juba kaks ja pool aastat tagasi Eesti riigile ettepanek auditi ja ülevaatuse piirmäärade tõstmiseks. Praegu seda ettepanekut menetletakse ja viimase info kohaselt saadab valitsus ettepaneku Riigikogule otsustamiseks enne selle aasta lõppu.
„Auditi ja ülevaatuse piirmäärade tõstmine võiks olla leevendav asjaolu, sest näeme, et praegu kontrollime liiga palju ning aruandlus muutub ühiskonnale koormavaks, lisandväärtus kaob ära,“ selgitab Nõmper.
Tema hinnangul on praegu siiski lootus, et uued piirmäärad hakkavad kehtima juba 2024. aasta aruannete kohta, aga kindlust selles suhtes veel ei ole.
Audiitortegevuse edu võti: paindlikkus, nutikad lahendused ja kvaliteedi tagamine
Kui küsida, milleks on auditeerimine tänapäeva majanduses vajalik, vastab Mart Nõmper otsekoheselt: „Me oleme majanduskasvu pisimootorid, kes tagavad, et on usaldust ja majanduskasv. Et majandus saaks kasvada, peab selle sisuks olema usaldus. Kui usaldust pole, on intressimäärad ja riskid väga kõrged," selgitab Nõmper.
Kui rääkida audiitortegevuse tulevikust, on Nõmperil selge nägemus. „Trendid on mitmekesised. Kõik audiitorühingud, nii suuremad kui ka väiksemad, tahavad kasutada tehisintellekti, et teha lihtsamad tööd automaatselt," räägib ta. "Aga tehisintellekt võimaldab teha ka palju keerulisemaid ülesandeid, nagu näiteks suurte andmemassiivide analüüsi ja anomaaliate avastamist, mis inimesele oleks tõeline väljakutse."
Nõmper usub, et Al aitab auditeid teha mitte ainult kiiremini, vaid ka kvaliteetsemalt, ning viia need rohkem süvitsi. „See on tulevik, hetkel räägime me ikka veel võimalikest arengutest. Praktikas ei toimi Al auditi valdkonnas veel täielikult, aga potentsiaal on suur," ütleb ta.
„Globaliseerumine on samuti tegur, mis määrab audiitortegevuse tuleviku," usub Nõmper. „Suured ettevõtted lähevad suuremaks ja tugevamad saavad tugevamaks. Üldine trend on konsolideerumine - väikestel firmadel on üha keerulisem jääda samale tasemele. Seetõttu, kui tahad olla edukas, pead sa olema valmis muutustega kaasas käima - pole mõtet võidelda muutuste vastu. Kes suudab trende enda kasuks ära kasutada, see on edukas. Kui jääd palgale, jääd maha."
Lõpetuseks toonitab Nõmper, et audiitorite seas võidab see, kellel on parimad töötajad ja nutikamad lahendused. „Kui suudad muuta oma ettevõtte paindlikuks ja kiireks, saad edukaks," sõnab ta. „See, kuidas professionaalne audiitor praegu muutuvas maailmas konkurentsis püsib, sõltub suutlikkusest kohaneda ja alati sammu võrra ette mõelda."
Kaks küsimust Mart Nõmperile
-
Kas noori audiitoreid tuleb piisavalt peale? Tööturul on muutus toimunud. Nüüd tuleb tõesti audiitoreid peale, näiteks 16. septembril alustas minu juures tööd 18 uut audiitorit, mis on väga-väga suur number meie auditimaailmas. Seega tuleb, aga meeles tasub pidada, et päriselt audiitoriks küpsemine võtab endiselt palju aega.
-
Kuhu peaks teatama, kui audiitor on kliendi valdkonnas selgelt ebakompetentne või rikub lepingut? Lepingu rikkumised tuleb omavahel ära lahendada või kui omavahel lahendatud ei saa, tuleb kohtusse minna. Kui on aga küsimusi audiitori kvaliteedi või kompetentsi osas, siis tuleb pöörduda AJNi (Audiitortegevuse Järelevalve Nõukogu) poole, kellele saab teatada rikkumisest või kahtlasest tegevusest.
Artikkel ilmus raamatupidaja.ee-s.
