Autor: Kerttu Eiskop
Aasta alguses jõustunud seadusemuudatusega tõsteti välislähetuse päevaraha piirmäära esimese 15 päeva eest 50 euroni. Samas tuleb meeles pidada, et kui lähetus kestab üle 15 päeva või on ühes kalendrikuus mitu lähetust, võib ülejäänud päevade eest maksta maksuvabalt endiselt kuni 32 eurot.
Oluline on ka meelde tuletada, et kui varem võis üle piirmäära tasutud päevarahasid käsitleda erisoodustusena ning maksustada ainult tulu- ja sotsiaalmaksuga, siis käesoleva aasta algusest tuleb need maksustada sarnaselt palgale ehk lisaks peab tööandja tasuma ka töötuskindlustuse ja kogumispensioni makseid.
Millal on töötajal õigus päevarahadele?
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) järgi viibib töötaja töölähetuses, kui tööandja saadab ta tööülesandeid täitma tema tavapärasest töötamise kohast erinevasse kohta. Töölähetus on riigisisene, kui töötamise asukohana on kokku lepitud näiteks Tallinn, kuid töötaja saadetakse tööülesandeid täitma Tartusse. Kui sama töötaja saadetakse tööülesandeid täitma väljapoole Eestit, on tegemist välislähetusega. Riigisisese töölähetuse puhul hüvitab tööandja eelkõige sõidukulud lähetuskohta ja majutuskulud, kuid välislähetuse korral makstakse lisaks ka päevaraha.
Lisaks TLS-ile tuleb välislähetuste korral järgida ka Euroopa Liidu Direktiivi 96/71/EÜ (edaspidi direktiiv) sätteid, mis käsitlevad samuti lähetustega seonduvat. Direktiivi mõistes on tegemist lähetatud töötajaga kolmel juhul:
1. Ettevõtja lähetab töötaja liikmesriigi territooriumile oma nimel ja juhtimisel, ning lepingu alusel, mis on sõlmitud lähetava ettevõtja ja teenusesaaja vahel.
2. Ettevõtja lähetab töötaja liikmesriigi territooriumil asuvasse kontsernile kuuluvasse asutusse või ettevõttesse.
3. Ajutist tööjõudu vahendav ettevõtja vahendab töötaja liikmesriigi territooriumil asuvale või tegutsevale ettevõtjale.
TLS-i mõistes töölähetuses viibivast töötajast eristab direktiivi mõistes lähetatud töötajat eelkõige seik, et lähetatud töötajal on sihtriigis alati konkreetne vastuvõtja ehk teenusesaaja, kontserni kuuluv ema- või tütarettevõte või renditöö puhul kasutajaettevõte. Seega on lähetatud töötajal välisriigis olemas tema tööd või töökeskkonda korraldav ettevõte.
Kui töötaja on lähetatud Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumile ning tegemist on lähetatud töötajaga direktiivi mõttes, tuleb tööandjal tagada lähetatud töötajale samad töötingimused, mis on lähteriigi töötajatel. See tähendab, et lähetuse ajal tuleb muuhulgas maksta töötajale töötasu vähemalt sihtriigi töötasu alamääras, tagada nõuded töö- ja puhkeajale vastavalt sihtriigi seadustele ning kui sihtriigi seadusandlus näeb ette töötajatele päevarahade maksmist, tuleb ka neid tasuda. Kui töötaja koduriigi töötingimused on sihtriigi tingimustest soodsamad, tuleb kohaldada koduriigi töötingimusi.
Millal võib tööandja päevarahasid maksuvabalt maksta?
Kui tegemist on TLS-ist tuleneva töötaja välislähetusega, on tööandjal õigus rakendada valitsuse 25.06.2009 määrust nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitise maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi VV määrus) ning tasuda maksuvabalt päevarahasid vastavalt määruses sätestatud korrale ja piirmääradele.
Olukorras, kus lähetusele kohaldub üksnes direktiiv, lähetatud töötajale üldkorras VV määrusest tulenevaid päevarahasid maksuvabalt tasuda ei saa ning lähetusega seotud toetused tuleb maksustada sarnaselt töötasuga.
Küll aga esineb juhtumeid, kus lähetus TLS-i ja direktiivi mõistes kattuvad. Direktiivi mõistes lähetatud töötaja võib samaaegselt viibida töölähetuses ka Eesti õiguse mõistes. Sel juhul tuleb kohaldada üheaegselt mitmeid erinevaid reegleid ja nõudeid. See tähendab, et kui sihtriigi töötingimused on soodsamad, tuleb Eesti tööandjal lähtuda sihtriigi palgamääradest ning töötingimustest. Kui sihtriigi seadusandlus näeb ette töötajale päevarahade maksmist, on tööandjal õigus rakendada Eesti VV määrust ning maksta päevarahasid sätestatud piirmäärade ulatuses maksuvabalt.
Näide: lähetus on samaaegselt välislähetus
Selleks, et olukorda paremini mõista, toon näite, kus lähetus on samaaegselt välislähetus TLS-i mõistes ning tegemist on ka direktiivi alusel lähetatud töötajaga.
Eesti tööandja on sõlminud teenuse osutamise lepingu Soome äriühinguga, mille kohaselt pakub Eesti äriühing alltöövõtu korras Soomes ehitustööde tegemist. Lepingu alusel lähetab Eesti äriühing oma töötajad ajutiselt tööülesandeid täitma liikmesriigi territooriumile, Soome. Töösuhe Eesti äriühingu ja töötajate vahel jääb lähetuse ajaks kehtima, seejuures on töölepingus kokku lepitud töö tegemise kohaks Eesti. Eesti äriühingu töötajad lähetatakse Soome Eesti äriühingu nimel ja juhtimisel, kuid Soomes on töötajaid vastu võtmas teenuse saaja, kes korraldab tööd ning hangib osaliselt töövahendid.
Olukorras, kus töötaja töö tegemise asukohaks on määratud Eesti, kuid tööandja saadab töötaja tööd tegema Soome, on tegemist töölähetusega TLS-i mõistes. Samal ajal on töötajaid Soomes vastu võtmas teenuse saaja, mistõttu on tegemist ka lähetatud töötajaga direktiivi mõistes.
Ettevõtte äritegevuse spetsiifika tõttu sätestavad selle näite puhul Soome kollektiivlepingud Eesti ehitusfirma töötajatele lisaks põhipalgale ka päevaraha, 40 eurot. Tulenevalt direktiivi sätetest on Eesti tööandjal kohustus sihtriigi regulatsioonide miinimumnõuded täita ehk tasuda töötajatele vähemalt kollektiivlepingutest tulenev miinimumpalk pluss päevaraha. Kuna aga samaaegselt kohaldub ka TLS, on tööandjal õigus lähtuda VV määrusest ning rakendada päevarahadele maksuvabastust. Järelikult on selle näite puhul tööandjal õigus ühes kalendrikuus kuni 15 päeva eest tasuda päevarahasid maksuvabalt ning ülejäänud päevade eest maksuvabalt 32 eurot, seejuures tuleb piirmäära ületav osa ehk 8 eurot maksustada töötasuna.
Juhin tähelepanu veel asjaolule, et kuigi päevaraha piirmäära ületav osa tuleb maksustada töötasuna, siis keskmise töötasu arvestamisel seda arvesse ei võeta. Seadusandja on seisukohal, et kuna tegemist ei ole otseselt töötasuga tööülesannete täitmise eest, vaid hüvitisega, siis ei kuulu see keskmise töötasu arvestuse hulka.
Jälgige nii TLS-i kui ka direktiivi
Soovitan töötajate lähetamisel tähelepanelikult jälgida nii TLS-is kui ka direktiivis sätestatut, et vältida olukordi, kus teie töötajad võivad ilma jääda neile Eesti või sihtriigi poolt kohalduvatest õigustest või teie tööandjana maksuvabastustest. VV määrusest tulenevat päevarahade maksuvabastust on õigus kohaldada alati, kui välislähetusele kohaldub TLS ja seda ka olukorras, kus muuhulgas kohaldub direktiiv. Viimasel juhul tuleb päevarahade maksmisel lähtuda soodsama riigi päevaraha määradest, kuid maksustamisel kohalduvad Eesti siseriiklikud maksuvabastuse piirmäärad.
Kui teil on lähetuste päevarahade maksmise osas küsimusi, siis pöörduge palun Grant Thornton Baltic OÜ maksunõustaja Kerttu Kuusemäe poole e-posti aadressil kerttu.kuusemae@ee.gt.com või telefonil 626 0500.
