Siseaudiitori ülesanne on anda ettevõtte juhtorganile kindlustunne, et kõik toimib. Näiteks analüüsib siseaudiitor, kas ettevõte täidab õigusaktides sätestatut, kas varad on kaitstud ja kas ettevõte või organisatsioon toimib üldse selle mudeli ja strateegia järgi, mida juhtkond või omanikud on ette näinud.
Kõigi nende komponentide hindamine eeldab siseaudiitorilt kompetentsust, eriteadmisi ja oskusi. Loomulikult ka objektiivsust, sõltumatust, konfidentsiaalsust. Selleks, et tagada siseaudiitorite kutsetegevuses paremat ja ühtlast kvaliteeti, seab audiitortegevuse seadus siseaudiitorid ja nende kutsetegevuse konkreetsesse raami – kehtestatud on eksaminõue, mille sooritamise eelduseks on piisavad kogemused ja haridus. See muudab omakorda siseaudiitorite arvu turul ning siseauditi teenuse kättesaadavust.
Iga organisatsiooni ideaal on kindlasti piisava eelarve ning kõrgelt kvalifitseeritud ja sertifitseeritud siseaudiitoriga mudel. Kuid see ei ole realistlik. Eriti meie väikeses riigis. Seega ei ole oma siseaudiitori tööle võtmine tihti mõistlik kõigil neil organisatsioonidel, kellel siseaudiitor olema peab ning ka neil, kes tahaksid oma siseaudiitorit, kuid organisatsiooni väiksuse tõttu ei oleks siseaudiitoril võimalik oma kutsetegevusega täiskoormusega tegeleda.
Kellel peab olema siseaudiitor?
Avaliku sektori puhul on sätestatud, et nii minister, maavanem kui ka ameti ja inspektsiooni peadirektor peavad tagama sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise. Täidesaatva riigivõimu asutustes on jäetud juhi otsustada, kas luua siseauditi üksus või korraldada siseaudiitori kutsetegevust muul moel. Kohustust siseaudiitorite värbamiseks täidesaatva riigivõimu asutustes seega ei ole ning lubatud on ka teenuse sisse ostmine.
Avaliku sektori osalusega äriühingud, milles riigil on vähemalt otsustusõigus, on kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust audiitorühingult, kui vähemalt kaks järgmisest kolmest konsolideeritud näitajast on aruandeaasta bilansipäeva seisuga suuremad kui:
- müügitulu kuus miljonit eurot
- bilansimaht kolm miljonit eurot
- töötajate arv 75
Kohustusest täpsemalt
Avaliku sektori osalusega sihtasutus, milles riigil on vähemalt otsustusõigus, on kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust audiitorühingult, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse bilansimaht või aruandeaasta tulud suuremad kui kaks miljonit eurot.
Kuid nii äriühingutel kui ka sihtasutustel on võimalik sellest nõudest mööda minna, kui nõukogu hinnangul on ametikoha loomine või teenuse ostmine majanduslikult otstarbekam. Nõukogu sellekohane otsus tuleb aga eelnevalt kooskõlastada äriühingu aktsionäride või osanike üldkoosoleku, sihtasutuse asutajaõigusi teostava isiku või kõigi asutajatega. Samas sätestab audiitortegevuse seadus ka teised piirid – kui avaliku sektori osalusega äriühing või sihtasutus, milles riigil on vähemalt otsustusõigus, on audiitortegevuse seaduse kohaselt avaliku huvi üksuseks, tuleb lähtuda audiitortegevuse seaduses avaliku huvi üksusele kehtestatud nõuetest.
Krediidiasutuste seaduses on siseauditi üksuse moodustamine tehtud kohustuslikuks – krediidiasutuse sisekontrolli süsteemi osana moodustatakse sõltumatu siseauditi üksus, mis jälgib kogu krediidiasutuse tegevust.
Kindlustustegevuse seadus lubab siseauditi teenust ka sisse osta, kuid sätestab, et siseauditi funktsiooni täitmiseks määrab kindlustusandja nõukogu sõltumatu siseauditi eest vastutava isiku.
Väärtpaberituru seadus jätab siseauditi üksuse loomise nõukogu otsustada. Seadus sätestab, et investeerimisühing peab kehtestama ja rakendama õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed sõltumatu siseauditi tegemiseks, kui see on vajalik ja proportsionaalne, arvestades investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatust ja keerukust. Siseauditi tegija ja temaga sõlmitava lepingu tingimused määrab investeerimisühingu nõukogu.
Siseaudiitori sertifikaat
Sertifikaadita siseaudiitor ei tohi audiitortegevuse seaduse kohaselt auditiaruandeid välja anda. See tähendab, et sertifikaat peab olema vähemalt ühel siseauditi üksuse siseaudiitoril – sellel, kes kinnitab auditi aruandeid ja võtab vastutuse töö kvaliteedi eest. Ka siseauditi teenuse sisseostjatel on oluline jälgida, kas teenust osutav siseaudiitor on ikka sertifitseeritud. Samuti tuleb siinkohal märkida, et riigivara seadusest tulenevalt tohib riigi osalusega äriühing ning riigi asutatud sihtasutus osta siseauditi teenust ainult audiitorettevõtjalt ehk vandeaudiitori tegevusloaga audiitorbüroolt. Alternatiivina võib luua siseaudiitori ametikoha.
Siseaudiitori kutsetegevusega tohib iseseisvalt tegelda vaid sertifikaati omav siseaudiitor. Kellel milline sertifikaat ja mis ajaks peab olema, on toodud artikli lõpus olevas tabelis. Lisaks on oluline, et ka kõik teised, kellel siseaudiitori omamise kohustus puudub, kuid kes värbavad siseaudiitori vabatahtlikult, peavad sertifikaadi osas samu nõudeid järgima.
Väärtpaberituru seaduse alusel tegutsejatel on oluline teada, et Finantsinspektsioon keeldub tegevusloa andmisest, kui siseauditi funktsiooni teostaja või taotlejas olulist osalust omav isik ei vasta väärtpaberituru seaduses sätestatud nõuetele.
Siinkohal on asjakohane välja tuua, et mingit rolli ei mängi ametikoha nimetus – kõik, kes tegelevad siseaudiitori kutsetegevusega, olenemata ametikohast, peavad nõuetele vastama.
Teenus või oma siseaudiitor?
Seega peab paljudel kohustuslikus korras siseaudiitor olema ning tuleb valida, kas osta teenust sisse või mitte. Millised on mõlema variandi eelised ja puudused?
Oma siseaudiitori eelised:
- parem (äri)keskkonna ja sisemiste protsesside tundmine, sh tunneb paremini juhtkonna, nõukogu ja auditikomitee ootusi siseauditile
- rohkem aega auditite läbiviimiseks
- motiveeritud, lojaalne oma asutusele/ettevõttele
- soovituste täitmist jälgitakse pidevalt
Oma siseaudiitori miinused:
- mõnikord liiga kulukas
- puuduvad värsked ideed või neid on vähe
- puuduvad teadmised ja oskused spetsiifilistes teemades
- objektiivsuse risk seoses töösuhtega:
- hirmust konflikti ees ei soovita heale kolleegile (nt sõber) tähelepanekuid esitada
- kolleegidele, kellega ei ole head suhted, esitatakse rohkem tähelepanekuid
- hirm kaotada aruande tulemusel töö
Välise audiitori eelised:
- laiem kogemus
- spetsiifilised teadmised ja oskused
- mõnikord auditi tellimusele kiire reageerimine
- vähem mõjutatav, kuna puudub ametialane suhe
Välise audiitori miinused:
- lihtsam eemale juhtida „õigest materjalist ja infost“
- keeruline kontrollida tegelikut tehtud töö mahtu
- soovituste täitmise jälgimine keeruline
- mõnikord kulukas
Lisaks eelnevale tuleks otsuse tegemisel arvestada ka järgmiste kriteeriumitega:
- organisatsiooni eripära ja seadusandlikud erinõuded
- organisatsiooni kultuur ja kontrollikeskkond
- eelarve võimalused, sh siseauditi üksusega kaasnevad rahalised kohustused (nt välishindamise läbiviimine kord viie aasta jooksul, iga-aastase täienduskoolituse nõuete täitmine)
Seega on mõlema valiku puhul omad positiivsed ja negatiivsed küljed. Kumma kasuks aga otsustada, sõltub palju ka juhtkonnast – millised on juhtkonna arusaamad auditeerimisest, millised on ootused auditile, kuidas osatakse kaardistada planeeritava auditi eesmärke jne. Kõige olulisem on aga see, kas juhtkond vajab auditit selleks, et täita nõuet või selleks, et saada vajalikku ja objektiivset informatsiooni juhtimisotsuste tegemiseks.
Lõpetuseks juhin ka tähelepanu, et auditit tellides on oluline jälgida, kas vajate siseaudiitori või vandeaudiitori teenust. Vandeaudiitor tegeleb ainult aastaaruandega. Kõik vastavus-, juhtimis- ja projektiauditid jms on siseaudiitorite pärusmaa. Kindlasti tuleb seda eriti jälgida riigihangete kvalifitseerumistingimuste seadmisel.
Autor: Siiri Antsmäe
