Ettevõtte tugevate tulemuste saavutamisele aitab kaasa targalt valitud nõukogu, kes ei tee tööd ainuüksi koosolekutel, vaid paneb paika selged strateegilised eesmärgid nii juhtkonnale kui ka endale ning mõõdab neid järjepidevalt, olles seejuures viimasele mentoriks.
"Praegu on nõukogu roll Eesti ettevõtetes alatäidetud ja loodetakse pädevale tegevjuhtkonnale, samas kui hästi valitud nõukogu saab aidata firma tulemusi parandada," ütles Grant Thornton Balticu partner ja audiitorteenuste valdkonna juht Mart Nõmper Äripäeva raadio saates "Kasvukursil".
"Nõukogul on tekkinud hea sooja koha tunne, kuid kui seal legitiimsus ja kompetents puuduvad, ei taha ka talendid sellise ettevõttega liituda," viitas nõustamisfirma Aureus Capital partner ja Tallinna Ülikooli nõukogu esimees Taavi Laur aspektile, kuidas hästi mehitatud nõukogu saab väärtusloomele kaasa aidata.
Ka nõukogu tuleb hinnata
Nõmper rõhutas, et ettevõtte paremaks toimimiseks peab eesmärgistamine ja strateegia paikapanemine algama juba omanike poolt nõukogusse inimesi valides. "Nõukogu efektiivsemaks tegutsemiseks on vaja selgeid kriteeriume ja ootusi," rõhutas ta. "Ideaalne oleks, kui omanik omaks ettevõtte kohta selget visiooni ja vastavalt tema strateegiatele roteeritaks nõukogu," märkis investeerimisfirma BaltCapi juhtivpartner Peeter Saks.
"Kõige suurem risk nõukogu määramisel on see, kui määrajal puudub nägemus teekonnast ja sellest, millist rolli mingi konkreetne liige peaks sel teekonnal mängima," selgitas Nõmper. "Siis on ka raske nõukogu töö edukust hinnata," nentis ta. "Näiteks nõukogu juht peaks koosolekuid planeerima, lähtudes nõukogu määrajate suuremast visioonist, ning alati mõtlema, kas ühe või teise küsimuse arutamine aitab selle elluviimisele kaasa," lisas Laur.
Tähtis on, et ka nõukogul oleks selged mõõdikud hindamaks, kuidas see omaniku visioonile vastab. "Mõõdikud peaks olema strateegiaga seotud, eesmärgistamine ja mõõtmine on täna nõukogu tasemel alakasutatud ressurss, samas kui juhatusel peavad olema konkreetsed eelarved, mida täita," selgitas Nõmper. "Ka nõukogu võiks igal aastal teha tegevusaruande."
Vastavalt sellele, kuidas nõukogu talle seatud eesmärke täidab, saab seda roteerida. Kindlasti on Lauri hinnangul seda mõistlik teha iga mingi kindla ajaperioodi tagant. "Seejuures aga tuleks säilitada nõukogus ajalooline mälu," soovitas ta.
Sõltumatus toob tulu
Nõukogu valides soovitas Saks silmas pidada, et see peab olema tasakaalus juhatusega. "Kaks organit peaksid suutma plaane teha koos, nõukogu peaks juhtkonda plaanide elluviimisel nõustama, samas igapäevaellu sekkumata," rääkis ta. "Nõukogu vastutab nii strateegia, finantside kui järelevalve eest, lisaks peab ta tagama jätkusuutlikkuse ja kompetentsid ning kui tegevjuhiga midagi juhtub, panema kiiresti paika uue juhatuse," rääkis Laur ülesannetest, millega nõukogu võiks hakkama saada.
Ta lisas siia eelarve kinnitamise. "See on koht, kus nõukogu peaks kaasa mõtlema, vaatama, kas see toetab strateegiliste eesmärkide elluviimist, mitte vaatama vaid väljamakstavate dividendide rida," ütles Laur.
Nõmperi arvates aitab nõukogu kvaliteeti eesmärkide saavutamisel tõsta, kui sinna ei peljata kaasata tuumikomanikest sõltumatuid eksperte. "Sõltuvaid ja sõltumatuid eksperte võiks olla pooleks, kui pooleks ei saa, siis sõltumatuid üks vähem," kirjeldas ta ideaaljaotust. "Vähemasti 60 protsenti meie börsiettevõtetest järgib täna seda reeglit," lisas ta.
Miks tuua ettevõttesse valdkonnaülest väliskogemust?
Laur tõi välja, et sõltumatut eksperti kaasates toob see ettevõttesse valdkonnaülest väliskogemust. "Väliskogemus võimaldab kastist välja mõelda, küsida selle baasilt, kuidas mujal asju aetakse, juhtkonnalt suunavaid küsimusi, juhtkonda toetada," selgitas ta. "Ilma selleta ettevõte kapseldub."
Tähtis on tähelepanu pöörata ka nõukogu suurusele. See võiks Nõmperi hinnangul sõltuda ettevõttesisestest kompetentsidest. "Sellest, millist tuge või väärtust ettevõttel on parasjagu vaja – kui firmas on olemas tugev juriidiline meeskond, siis selle taustaga nõukogu liiget pole mõtet kaasata, samas kui finantspool või inseneeria soovida jätavad, tasub mõelda sellise valdkonna inimeste nõukokku kaasamisele," selgitas ta. "Lõplik nõukogu liikmete arv võikski sõltuda ettevõttesiseste puuduste hulgast, mida on vaja kompenseerida."
Laur sõnas, et nõukogus on oluline, et igaüks saaks piisavalt sõna. "Igaühel on oma ego ja tahtmine midagi lausuda, kui nõukogu liikmeid on liiga palju, muutub see seminariks, kus igaühele jääb mõni minut, ja ega see nõukogu liikmeid ei rahulda."
Näide halvast organisatsioonistruktuurist on selline, kus ettevõtte omanik on juhatuses. "Siis muutub nõukogu mõttetuks vahekihiks, kes midagi ei otsusta, aga vastutab," viitas Saks sõltumatuse probleemile. "Sellisel juhul võiks mõelda, kas nõukogu üldse on vaja."
Motivaatorid paika
Saks rõhutab, et kõige selle kõrval on tähtis mõelda nõukogu liikmete motivatsioonile. "Huvi peab olema, ilma selleta tiksutakse nõukogus niisama," märkis ta. Nõmperi hinnangul on sõltumatute ekspertide kaasamise lihtsustamiseks oluline mõelda nende tasustamisele. "See aitab inimesi lihtsamini nõukokku saada," rääkis ta palga olulisusest. Saksa sõnul tasub siinkohal mõelda ka nõukogu liikmele väikese osaluse loovutamisele.
Saks toob välja, et nõukogu liikme tasu sõltub reeglina ettevõtte suurusest ja käibest. "Tasu makstakse reeglina koosoleku kohta ning lihtliikmete tasud võiksid olla seotud nõukogu juhi tasuga, kellele makstakse rohkem," arvas ta. "Igal juhul peab inimene tundma, et tema panust väärtustatakse, sest ega koosolekutele ei oodata kedagi, kes pole materjale lugenud – see kõik on töö, mis loob väärtust, ja tuleb eeldada, et inimese aeg maksab midagi."
"Hea nõukogu on see, kus juhatus töötab materjalid läbi, teeb nõukogule koos alternatiividega ettepaneku probleemi lahendamiseks ning nõukogu saab siis etteantud sisendit arvesse võttes konsulteerida, täiendada ja sisendi anda," lisas Laur.
Siiski pole palk nõukogu liikme jaoks tähtsaim motivaator. Nõmper on veendunud, et inimese paneb liikuma eneseteostuse vajadus, tundmus, et tal on firmale midagi anda. "Tavaliselt kogunevad nõukogud kord kvartalis, tähtis on, et pärast koosolekut igaüks tunnetaks oma panuse väärtust," sekundeeris talle Laur.
Kuulake saadet:
Kuulake „Kasvukursil“ kõiki saateid järgi meie teemalehel
