Tuludeklaratsiooni peab esitama ka juhul, kui inimene on teeninud tulusid, millelt tulumaksu kinni ei peeta (nt välismaal teenitud tulu, kasu vara võõrandamisest) või on jäetud tulumaks kinni pidamata. Samuti on vaja tuludeklaratsiooni esitada, kui soovitakse kõrvaldada piiriülene topeltmaksustamine ehk kui sama tulu on maksustatud nii välismaal kui ka Eestis.
Tuludeklaratsiooni ei ole vaja esitada, kui maksustatavalt tulult on tulumaks kinni peetud ja ei soovita kasutada mahaarvamisi maksukohustuse vähendamiseks
Mida silmas pidada mahaarvamiste tegemisel?
Üldine maksuvaba tulu
Maksuvaba tulu on võimalik maha arvata olenevalt sissetuleku suurusest kuni 6000 eurot aastas. Kui inimese aastatulu jääb alla 14 400 euro, on maksuvaba tulu võimalik maha arvata täies ulatuses. Alates 14 400-eurosest aastasissetulekust väheneb maksuvaba tulu järk-järgult ja kui tulu on teenitud üle 25 200 euro aastas, on maksuvaba tulu suurus 0.
Kui maksuvabastust kasutatakse jooksvalt palga arvestamisel, tuleb silmas pidada järgnevat.
- Kui kogu sissetulek jääb 6000 euro piiridesse (aastas) ja maksuvabastus on jooksvalt ära kasutatud, ei ole mõtet tuludeklaratsiooni esitada, kuna sellisel juhul puudub tasutud tulumaks, mida oleks võimalik tagastada
- Kui inimene teenib lisaks palgatulule ka muid tulusid, võib juhtuda, et maksuvaba tulu on arvestatud liiga suures ulatuses ja tuludeklaratsiooni esitamisel tuleb hoopis tulumaksu juurde maksta.
- Kui mingil põhjusel ei ole iga kuu maksuvaba tulu arvestatud, saab tuludeklaratsiooni esitades kogu maksuvaba tulu arvesse võtta ja enammakstud tulumaksu tagasi küsida
Täiendav maksuvaba tulu lapsevanematele
Täiendav maksuvaba tulu on ette nähtud lapsevanematele, kellel on vähemalt kaks alaealist last (alla 18 a). Mahaarvamist saab kasutada üks vanem korraga, selleks tuleb deklareerida lapse andmed tuludeklaratsiooni lahtris 9.7. Täiendav maksuvaba tulu teise lapse kohta on 1848 eurot ning alates kolmandast lapsest 3048 eurot.
Täiendavat maksuvaba tulu on kasulikum deklareerida lapsevanemal, kellel on maksustatavat tulu rohkem kui 1848 või 3048 eurot.
Eluasemelaenu intressid
2021. aastal on ilmselt viimast korda võimalik maksustatavast tulust maha arvata eluasemelaenu intressid 300 euro ulatuses. Eluasemelaenu intresside info ei ole deklaratsioonil eeltäidetud, need tuleb kanda internetipanga kaudu deklaratsioonile.
Silmas tuleb pidada, et eluasemelaenu intresse saab maha arvata ainult siis, kui inimene kasutab soetatud kinnisvara elukohana. Kui eluase on välja üüritud või aasta keskel müüdud, ei ole õigust intresse maha arvata alates üürile andmise või müümise kuupäevast.
Samuti tuleb tähele panna, et soodustust saab kasutada inimene, kes on nii laenuvõtja kui ka eluaseme omanik. Kaasomandi puhul saab arvesse võtta intresse proportsionaalselt omandi osaga.
Koolituskulud
Lisaks enda koolituskuludele võib maksustatavast tulust maha arvata ka enda alla 26-aastase lapse, lapselapse, venna ja õe koolituskulud või nende koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud (nt kooli- ja lasteaiatasud, täiendus- ja huvialakoolitused). Huvialakoolituskulusid saab maha arvata alla 18 aasta vanuse õppija puhul.
Haridusasutused esitavad 1. veebruariks maksu- ja tolliametile andmed inimeste poolt eelmisel aastal õppeasutusele tasutud koolituskulude kohta, mis kantakse eeltäidetud deklaratsioonile. Seepärast on oluline, et koolitusasutusele oleks teada nii maksja nimi ja isikukood kui ka koolitatava nimi ja isikukood. Välismaa õppeasutustele tasutud koolituskulud tuleb ise deklaratsioonile märkida ning tõendada, et tegemist on samaväärse koolitusega, millelt on Eestis võimalik maksusoodustust saada.
Kingitused ja annetused
Kingitused ja annetused saab tulust maha arvata, kui need on tehtud maksu- ja tolliameti otsusega kinnitatud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kantud isikule. Nimekiri on leitav siit.
Üldjuhul saadavad kingituste ja annetuste saajad info maksu -ja tolliametile ning seetõttu kajastuvad tehtud kingitused ja annetused juba eeltäidetud deklaratsioonil. Kui annetusi on tehtud samaväärsele ühingule mõnes muus Euroopa Majanduspiirkonna riigis või Šveitsis, tuleb andmed tuludeklaratsioonile ise kanda.
Piirmäär eluasemelaenude, koolituskulude ja kingituste/annetuste mahaarvamisel
Eluasemelaenu intresse, koolituskulusid ning kingitusi ja annetusi on võimalik maha arvata kokku kuni 1200 euro piires (sh kuni 300 eurot eluasemelaenu intresse), kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses inimese maksustatavast tulust.
Näiteks kui on teada, et peres on koolituskulusid aastas rohkem kui 1200 euro eest, tasub koolituskulude maksmine jaotada nii, et maksusoodustus võimalikult suures ulatuses ära kasutada.
Täiendava kogumispensioni sissemaksed
Täiendava kogumispensioni ehk III pensionisamba sissemakseid võib maha arvata kuni 15% ulatuses Eestis maksustatavast tulust, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot aastas. Maksusoodustus kehtib ka Euroopa Majanduspiirkonnas asuvatesse pensionifondidesse ja kindlustusseltsidele tehtud sissemaksetele.
Kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed
Kui töötaja tasub sotsiaalkindlustusmakseid Eestis (II pensionisammas, töötuskindlustus), siis arvutatakse need jooksvalt kinnipeetava tulumaksukohustuse arvestamisel maksustatavast tulust maha. Kui inimene tasub sotsiaalkindlustusmakseid välismaal, on tal õigus tulust maha arvata välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksud ja maksed, mille tasumine oli kohustuslik tulenevalt välisriigi õigusaktist või välislepingust. Tulust saab maha arvata välisriigi kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed, mis on tehtud Eestis maksustatava tulu arvelt.
Näiteks võib olla tegemist juhusega, kus Eesti äriühingul on välismaalasest juhatuse liige, kelle tasu maksustatakse tulumaksuga Eestis, aga sotsiaalkindlustusmaksetega tema koduriigis.
Milline tulu tuleb ise deklareerida?
Tuludeklaratsioonil on eeltäidetud andmed Eestis kinnipeetud tulumaksu kohta. Eeltäidetud deklaratsioonil ei kajastu andmed välismaalt teenitud tulu ja selliste tulude kohta, millelt tulumaksu kinni ei peeta.
Näiteks tuleb ise deklareerida kinnisvara müügilt teenitud kasu, üüritulu, krüptorahaga kauplemisest või vahetamisest saadud tulu, väärtpaberite müügist saadud tulu, välismaal teenitud palgatulu, välismaalt saadud dividendid jne.
Kinnisvara müük
Kinnisvara müük ei ole alati maksustatav. Näiteks kehtib maksuvabastus elukoha ja suvila müügile. Elukoha müük on maksuvaba, kui inimene kasutas kinnisvara enda elukohana kuni müügi hetkeni ja ei ole eelneva kahe aasta jooksul elukohamüügi maksuvabastust kasutanud. Suvila või aiamaja müük on maksuvaba, kui kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit ja kinnistu on olnud inimese omandis vähemalt kaks aastat. Maksuvaba kinnisvara müüki ei ole vaja deklareerida.
Kui kinnisvara müük ei ole maksuvaba, arvestatakse maksustatava kasuna soetusmaksumuse ja müügihinna vahe. Soetusmaksumusena saab arvesse võtta lisaks ostuhinnale elamu rekonstrueerimiseks ja täiendamiseks tehtud kulud, notaritasud ja riigilõivud. Kulud peavad olema dokumentaalselt tõendatud.
Üüritulu
Elamu või korteri üürimisega seotud kulude katteks on võimalik üüritulust maha arvata 20%. Mahaarvamine tehakse tuludeklaratsioonil üüritulu deklareerimisel automaatselt, selleks ei ole vaja kuludokumente esitada. Üürituluks ei loeta üüri kõrvalkulusid ega koormisi (kommunaalkulud, elamu heakorrakulud), mille üürnik tasub ise või kannab üürileandjale.
Silmas tuleb pidada, et maksusoodustus rakendub ainult eluruumi üüritulule, mitte Airbnb või booking.com kaudu eluruumi kasutusele andmisel teenitud tulule või kui eluruumi kasutatakse muul otstarbel kui elukohana (nt kontorina).
Kui üürileping on sõlmitud äriühinguga, peab äriühing eraisikule üüri tasumisel tulumaksu kinni. Tuludeklaratsiooni esitades saab inimene 20% maksusoodustust kasutades enammakstud tulumaksu tagasi.
Väärtpaberite müük
Eesti Väärtpaberite Keskregistri (EVK) kaudu toimunud väärtpaberitehingute kohta kantakse andmed eeltäidetud deklaratsioonile, kõik muud väärtpaberitehingud, k.a välisriigis võõrandatud väärtpaberid, tuleb deklaratsioonile ise lisada. Samuti ei ole eeltäidetud andmeid väärtpaberite soetusmaksumuse kohta. Kui inimene kasutab tulumaksukohustuse edasilükkamiseks investeerimiskontot, tuleb investeerimiskontoga seotud tehingud eeltäidetud andmete hulgast kustutada.
Kui inimene on kasu asemel teeninud kahju väärtpaberite müügist, tasub ka see deklareerida, kuna kahjumit saab järgnevatel aastatel väärtpaberite müügist saadavast kasust maha arvata.
Kui inimene on saanud väärtpaberi tasuta või soodushinnaga tööandjalt, mis on maksustatud erisoodustusena, saab füüsiline isik selle väärtpaberi müügi deklareerimisel soetusmaksumusena arvesse võtta lisaks enda tehtud kuludele ka äriühingu poolt erisoodustusena maksustatud summa.
Krüptovara
Erinevalt väärpaberitest tuleb krüptovaraga tehingute puhul deklareerida vaid need müügi- või vahetustehingud, millest saadi kasu. Iga võõrandamistehingut, sh vahetustehingut vaadatakse eraldi ja kahjumlikke tehinguid ei saa arvesse võtta.
Seega võib tekkida olukord, kus kokkuvõttes on eraisik teeninud krüptovaraga kauplemisest kahju, kuid tulumaks tuleb siiski tasuda eraldiseisvatelt kasumlikelt tehingutelt.
Välisriigis teenitud tulu ja topeltmaksustamise vältimine
Eesti resident peab deklareerima ka väljaspool Eestit teenitud tulu, sh palgatulu, dividendid, kinnisvara müügi, väärtpaberite müügi jne. Kui tulu on välisriigis maksustatud, saab välisriigi tulumaksu Eesti maksukohustusest maha arvata. Kui välismaal on tulumaksukohustus Eesti tulumaksust väiksem, tuleb vahe Eestis juurde maksta. Kui välismaa maksukohustus on Eesti tulumaksust suurem, siis vahet Eestis ei tagastata.
Teatud juhtudel on välisriigis teenitud tulu Eestis maksust vabastatud. Tulumaksuseaduse alusel kehtib maksuvabastus näiteks välisriigist saadud dividendidele ja palgatulule, kui inimene on töötanud välisriigis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul. Mõlemal juhul peab olema tõendatud, et tulu on välisriigis maksustatud. Lisaks võib maksuvabastus tuleneda ka Eesti ja tulu teenimise riigi vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingust.
Võib ette tulla ka olukordi, kus inimene töötab välismaal Eesti tööandja heaks ning palgalt on jooksvalt tulumaksu kinni peetud ja tasutud nii Eestis kui ka välismaal. Sellisel juhul saab füüsilise isiku deklaratsiooniga topeltmaksustamise kõrvaldada ja Eestis enammakstud tulumaksu tagasi küsida.
Mitteresidentide tulu maksustamine
Mitteresidendid peavad esitama Eestis tuludeklaratsiooni juhul, kui nad on teeninud Eestis tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud. Näiteks tuleb deklareerida Eestis töötamise eest teenitud palgatulu, kui tööandjaks on välismaa äriühing, kes ei ole Eestis end registreerinud mitteresidendist tööandjana ega kinni pidanud tulumaksu.
Samuti tuleb deklareerida näiteks Eestis asuva kinnisvara üüri ja- renditulu ning Eestis asuva kinnisvara müük.
Topeltmaksustamise vältimise lepingud võivad piirata Eesti maksustamisõigust, seega tasub pilk heita mitteresidendi koduriigi ja Eesti vahel sõlmitud maksulepingusse ning lepingusoodustuse kasutamiseks esitada residentsustõend.
Euroopa Majanduspiirkonna ja Šveitsi residendid saavad teha ka mahaarvamisi oma Eestis maksustatavast tulust.
Tuludeklaratsioonide esitamise tähtaeg on 30. aprill, kuid tihtilugu võib juhtuda, et selleks ajaks ei ole selgunud näiteks välismaal tasumisele kuuluv lõplik maksukohustus. Tuludeklaratsioone saab tagantjärele esitada ja parandada kolm aastat, seda nii tulumaksu juurde tasumiseks kui ka tagasi küsimiseks.
