Enamik majandusaasta aruandeid on esitatud ja äriregister kontrollib nüüd, kas ettevõtete omakapital vastab seadusest tuleneva minimaalse netovara nõudele. Mida see ettevõtete jaoks tähendab?
Ettevõtte netovara ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, kui:
- see on vähem kui pool osa/aktsiakapitalist või
- vähem kui äriseadustikus nimetatud osa/aktsiakapitali minimaalne suurus.
See tähendab, et osaühingul peab netovara olema vähemalt 2500 eurot ja aktsiaseltsil 25 000 eurot.
Juhul, kui ettevõtte omakapital ei vasta seadusest tulenevatele nõuetele, saab ta äriregistrilt teate, millega äriregister soovitab viia omakapitali nõuetega kooskõlla. Äriregistri esimene teade on alati soovitusliku sisuga ja üldiselt kirjutatud positiivses toonis. Seepeale juhtub tihti, et ettevõtja jätab äriregistri teate tähelepanuta. Kuid aja möödudes, kui ettevõtja pole omakapitali nõuetega kooskõlla viinud, laekub tavaliselt hoiatusmäärus ettevõtte sundlõpetamiseks. Siiski annab äriregister ka pärast hoiatusmääruse saatmist küllaltki palju aega, tavaliselt kuus kuud, et ettevõte võtaks tarvitusele seaduses sätestatud abinõud netovara parandamiseks. Millised need abinõud on, sätestab äriseadustik.
Osanikud/aktsionärid peavad otsustama:
- osa/aktsiakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osa/aktsiakapitalist ja vähemalt äriseadustikus nimetatud osa/aktsiakapitali minimaalse suuruse või
- muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena ühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osa/aktsiakapitalist ja vähemalt äriseadustikus nimetatud osa/aktsiakapitali minimaalse suuruse;
- osaühingu/aktsiaseltsi lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või
- pankrotiavalduse esitamise.
Praktika näitab, et tavaliselt ei võta ettevõtted eespool nimetatud abinõusid tarvitusele ega reageeri hoiatusmäärusele. Äriregister teeb selle peale kohtule avalduse ettevõtte sundlõpetamiseks ja ettevõttele laekub kohtumäärus sundlõpetamise alustamise kohta. Kuid ka sellega annab äriregister täiendavat aega netovara parandamiseks. Reeglina pole see aeg enam nii pikk, nagu see on hoiatusmääruses, tavaliselt antakse ainult 15 päeva. Kui kohtumääruses esitatud tähtajad on möödas, langetab kohus otsuse ettevõte sundlõpetada ja kustutada ta äriregistrist. Sundlõpetamisel ja äriregistrist kustutamisel on tagajärjed, mis väärivad eraldi tähelepanu ja mida selles artiklis lähemalt ei vaadata.
Mida saab ettevõtja teha, et netovara seadusega kooskõlla viia?
Äriseadustikus kirjeldatud abinõud on selged, kuid „muude abinõude“ tarvitusele võtmine ja selle mõiste tähendus tekitab ettevõtjates küsimusi. Sellegipoolest tuleb tunnistada, et seadusandja on jätnud ettevõtjatele võimaluse sisustada seda mõistet mitmekülgselt, mis ei ole aga alati ettevõtjale kasulik, eriti siis, kui mängus on maksuaspektid. Siinkohal on asjakohane küsida nõu oma ala spetsialistidelt ja nõustajatelt, kes aitavad leida väljapääsu tekkinud olukorrast.
Aastate jooksul on kasutatud muu abinõuna vabatahtliku reservi moodustamist. Oluline on teha seda kooskõlas seadusega, nii et omanike sissemaksetega loodud vabatahtlikku reservi oleks võimalik kajastada seotud omakapitali osana. See omakorda tähendab, et vabatahtliku reservi eesmärk ning selle moodustamise, kasutamise ja lõpetamise (sh väljamaksmise) kord peab olema sätestatud põhikirjas ning reservist väljamaksete tegemisel on kehtestatud piirangud (näiteks põhikirja kohaselt on lubatud teha vabatahtlikust reservist väljamakseid vastavalt aktsionäride/osanike otsusele). Piirangute kehtestamata jätmisel ei ole vabatahtlik reserv enam omakapitali osa, vaid muutub kasumi osaks ja kajastatakse kasumiaruandes.
Lisaks põhikirja sätetele peab omanik astuma muid vajalikke samme vabatahtliku reservi moodustamiseks, sealhulgas tuleb koostada korrektne dokumentatsioon. Allkirjastatud dokumentide paketti kasutab ettevõtte raamatupidaja, kes saab vabatahtlikku reservi bilansis õigesti kajastada ning täita ja esitada vastavaid deklaratsioone. Juhul, kui ettevõtet auditeeritakse või teeb audiitor ülevaatuse, siis on eespool nimetatud dokumentide pakett ka audiitorile vajalik.
Juhul, kui äriregister saatis teate negatiivse netovara parandamiseks, tegi hoiatusmääruse või kohus alustas ettevõte sundlõpetamise, tuleb kindlasti ette võtta vajalikud abinõud negatiivse netovara parandamiseks. Seejärel saab esitada registrile ja teatud juhul juba kohtule tõendid, et negatiivne netovara on parandatud.
Kui teie ettevõtte netovara on negatiivne ja vajate abi selle olukorra lahendamisel või tekkis teil selle teema kohta küsimusi, siis Grant Thornton Balticu nõustajad vastavad hea meelega küsimustele ning aitavad õigete sammude astumisel ja dokumentatsiooni koostamisel. Palun võtke meiega ühendust e-posti aadressil info@ee.gt.com.
