Möödunud aasta lõpus ja 2024. aasta alguses on raamatupidamises tooni andnud äriregistri aktiivne tegevus ettevõtluskeskkonna läbipaistvamaks muutmisel ja usaldusväärsuse kasvatamisel. Seda tehakse aastaaruanded esitamata jätnud ettevõtteid trahvides ja neile kustutamishoiatusi saates. Esimesed ettevõtted on registrist kustutatud ning sajad ettevõtted trahvigi tasunud.
Jaanuari keskpaigas Riigikogu rahanduskomisjonis kõlanud statistika heameelt ei tee – õigel ajal esitas 2022. aastal äriregistrile majandusaasta aruande vaid 54% ettevõtetest ja aruandeid ei esita üldse umbes 20% ettevõtteid.
Aeg, kus majandusaasta aruande esitamine oli rohkem raamatupidaja kui ettevõte juhi huvi, on nüüdseks ehk igavesti möödas. Kustutamis- ja trahvihoiatused on äratanud ka need raamatupidamisettevõtete kliendid, kes pikemalt pildilt kadunud.
Eestist on aastaid räägitud kui riigist, kus ettevõtteid luua ja äri alustada on lihtne. Kahjuks on toppama jäänud aga sellele järgnevad tegevused – nii raamatupidamine kui ka ettevõtte lõpetamine, kui äri ei edene. Õhku jääb küsimus, et ehk võiks alustada äriregistri puhastamisest „tühjadest kestadest“?
Raamatupidamise ja ennekõike maksude kogumise hõlbustamise eesmärgil on ühes kommertspangas loodud ettevõtluskonto funktsioon, kus tekib maksuarvestus automaatselt. Miks mitte mõelda siit edasi – kas ka majandusaasta aruanne võiks tekkida automaatselt? Samuti ei saa unustada e-arvete arenguid, mis on põhjendamatult jäänud ennekõike riigisektori teemaks, kuid tegelikult tooks kasu ka meie ettevõtete raamatupidamises. Aeg on e-tiiger üles äratada.
Majanduslangusega toimetulek
Hea raamatupidamine peab sammu pidama ettevõtte kasvuga ja vastupidi – ka kriisi ajal tuleb vaadata, kas see, mis varem oli hädavajalik, on ka praegu nii. Efektiivsuse kasvatamine liidestuste loomise, e-arvete saatmise ja vastuvõtmise ning miks mitte ka osade ülesannete puhul töötaja asemel teenusepakkuja kasutamisega on väärt kaalumist.
Ühe trendina saabki välja tuua klientide senisest suurema fookuse sisemiste protsesside efektiivsemaks muutmisele. Nii otsitakse ka raamatupidamises rohkem süsteemsust, automatiseerimist. On märgata enam päringuid just raamatupidamisprogrammide seadistuste ülevaatamiseks ja seniste manuaalsete aruannete ehitamiseks raamatupidamise tarkvaradesse automaatsena.
Hea meel on näha, et kliendid tunnetavad raamatupidajat oma partnerina ning mõistavad, et raamatupidamise tarkvara on tööriist, mida on mõistlik muuta, arendada ja ka vahetada. Senine kogemus ütleb, et tarkvara vahetust ei peaks kartma – oluline on läbi mõelda vajadused ja eesmärk. Alati ei peagi kogu raamatupidamise teenust sisse ostma, mõistlik on alustada protsesside kaardistamisest. Grant Thornton Balticu raamatupidamise tiim on alati valmis kaasa mõtlema.
Siiski ei saa öelda, et kõikide klientide puhul piisab teenuste kärpimisest või sisemise efektiivsuse otsimisest. On ka neid (idu)ettevõtteid, kes kahjuks on pidanud uksed sulgema. See mõjutab selgelt ka raamatupidamisteenuse osutajaid.
Turuolukord, kus kõrged intressimäärad pidurdavad investeeringuid, on toonud kaasa osade ettevõtete arenguplaanide pausile panemise või sisemiste reservide lõppemise. See tähendab, et tuleb langetada keerulisi otsuseid, koondada või äris uusi suundi kombata. On tunnetada põlvkondade vahetumist äris.
Audiitorite nappus
Juba mõnda aega on meedias kõlapinda pakkunud audiitorite nappuse küsimus. Ennekõike inflatsiooni mõjul toimunud kaupade ja teenuste hinnatõus on ettevõtete käibeid kasvatanud, mistõttu vajavad nad auditeerimist. Kuid auditeerimise piirmäärad ei ole ajaga kaasas käinud (viimati muudeti neid 2016. aastal).
Turuosalisena mõistan mõlemat poolt – tean kolleegidelt, et teenusesoovijaid on enam, kui jõuaks teenindada, ning teisalt ise oma klientidele audiitorit otsides tuleb päringuid saata mitmele, enne kui positiivse vastuse saab. Eriti valulik on audiitori leidmine ettevõtetele, kelle äri on olulisel määral seotud krüptovaradega. Justiitsministeerium on praktilise lahendusena võimaldanud aruande esitamise tähtaega pikendada neile, kes audiitorit leidnud ei ole. Audiitorkogu ja rahandusministeerium on teinud ettepaneku tõsta audiitorkontrolli ja ülevaatuse piirmäärasid, mis peaks seadusandja lauale aruteluks tulema sel kevadel.
Audiitorite puudus on tegelikult näidanud ka kitsakohta ettevõtete finantside juhtimisel – hea finantsjuht ja osav raamatupidaja teavad, märkavad ja mõistavad, millised on võimalused näiteks rahavoogude täpsemaks planeerimiseks, majandusaasta muutmiseks või varajaseks audiitori otsimiseks.
Järjest enam on kõlapinda saanud ka kestlikkuse küsimus ja kestlikkuse aruande auditeerimine, kus ka raamatupidamise korraldamisel tuleb hakata arvestama ettevõtete huve nende keskkonnajalajälje arvutamisel ja mõõtmisel. Kuigi otseselt ei puuduta see finantsnäitajaid, siis peavad ettevõtjad hakkama analüüsima ja koguma mahukat infot ka näiteks oma hankijatelt. Soovitan ettevõtjatel juba nüüd end ESG-teemadega kursis hoida ja selle kohta julgelt ka näiteks oma audiitorilt küsida. Grant Thornton Balticus hoiab ESG töörühm valdkonna arengul pilku peal. Seega võib julgelt pöörduda ka meie nõustamisteenuste juhi Artur Suitsu poole.
Raamatupidamise kvaliteet
Raamatupidaja või teenusepakkuja – kõik algab ja lõpeb hästi korraldatud ja süsteemse raamatupidamisega. Vahet pole, kas räägime raamatupidamise büroost või majasisesest raamatupidajast, mõlemal juhul on mõõdikuks kvaliteet.
Raamatupidamisteenuste turg on Eestis reguleerimata, mistõttu hea raamatupidamise äratundmiseks on kaks võimalust: testida raamatupidaja teadmisi ja teha hoolikalt taustakontrolli või usaldada Eesti Raamatupidajate Kogu väljastatavat kvaliteedimärgist (praegu on selliseid teenusepakkujaid 19) või kutsetunnistusega vanemraamatupidajaid ja juhtivraamatupidajaid (tase 6 ja 7). Grant Thornton Balticul on alates 2022. aasta juulist ERK kvaliteedimärk ja panustame jätkuvalt sellesse, et meie töötajad taotleksid kutsetunnistust.
Teenusepakkuja seisukohast on olulisemad teemad ennekõike oma töötajate jätkuv koolitamine ja uute töötajate värbamisel kandideerijate oskuste hindamine. Majanduslangus ja iduettevõtete äride kokkukuivamine on veidi hõlbustanud oskuslike töötajate leidmist, kuid palgasurve ei ole tegelikult turult kusagile kadunud, sest viimaste aastate ja ka tänavune inflatsioon on Eestis naabritest oluliselt kõrgem ning töötajate ootus palgakasvuks ei ole veel lahtunud.
