15. mail 2024 võeti vastu tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus. Seda tuntakse ka vilepuhuja kaitse seadusena, mis seab paljudele ettevõtjatele kohustuse luua asutusesisene rikkumistest teavitamise kanal.
Eelnimetatud seadus jõustub 1. septembril 2024 ja pärast seda peavad vähemalt 50 töötajaga ettevõtted hakkama mõtlema sellele, kuidas asutusesisene teavituskanal sisse seada. Seaduse kohaselt peab ettevõtetel olema teavituskanal loodud hiljemalt 1. jaanuariks 2025.
Teavituskanali peamine eesmärk on pakkuda ettevõtte töötajatele võimalust teavitada rikkumistest konfidentsiaalselt. Töötajatel peab olema võimalus seda teha kas suuliselt, kirjalikult või mõlemal nimetatud viisil. Siinkohal on oluline, et oleks arvestatud ettevõtte iseloomu ja töötajaskonnaga.
Ettevõtted võivad teavituskanaleid jagada
Seaduses välja toodud võimalusena on ettevõtetel võimalus teavituskanaleid jagada või ka ühiselt hallata. Selline jagamine või ühine haldamine on lubatud järgmistele ettevõtetele ja asutustele:
- eraõiguslikud juriidilised isikud, kus on kuni 249 töötajat. Olgu siinkohal mainitud, et ettevõtted ei pea olema omavahel juriidiliselt seotud;
- omavalitsusüksuse ametiasutused ja nende hallatavad asutused;
- kontserni kuuluvad ettevõtjad;
- riigi ametiasutused ja nende hallatavad asutused.
Siinkohal on seadusandja eesmärk olnud luua ettevõtetele võimalikult soodne pinnas teavituskanalite väljatöötamiseks ja edaspidiseks haldamiseks.
Teavituskanalina on ettevõtetel näiteks võimalik sisse seada konfidentsiaalne telefoniliin, e-posti aadress või võtta kasutusele mõni tarkvaralahendus. Ka Grant Thornton Baltic pakub oma klientidele vastava teavituskanali sisseseadmist ja vajadusel ka edasist haldamist. Ükskõik millise lahenduse ettevõtted teavituskanali loomiseks valivad, tuleb meeles pidada, et selline kanal peaks pakkuma töötajatele turvalist võimalust teavitamiseks.
Laekunud teadetega tuleb ka tegeleda
Lisaks teavituskanali sisseseadmisele peavad ettevõtted läbi mõtlema, kes hakkab laekunud teateid menetlema. Oluline on siinkohal tähele panna, et teadete menetlus hõlmab nii teate esmast analüüsi, teavitajale tagasiside andmist kui ka järelmeetmete rakendamist. See võib lisada ettevõttele omajagu halduskoormust, kuid positiivse külje pealt lubab kehtiv seadus teavituskanali haldamise üle anda mõnele teenusepakkujale.
Teavituskanali(te) valiku, sisseseadmise ja teadete menetlemise protsessi peab ettevõte kinnitama vastava poliitika väljatöötamise ja vastuvõtmisega. Ettevõtte sisekorra loomise eesmärk on täpselt piiritleda, millistes olukordades ja millised inimesed on oodatud rikkumistest teavitama ning kuidas ettevõttes asja menetletakse. Oluline on meeles pidada, et sisekorra eesmärk on saavutada läbipaistvus ja selgus kõikide ettevõtte töötajate ja ka koostööpartnerite suhtes.
Esialgu võib kogu vilepuhuja süsteemi väljatöötamine tunduda suure kohustusena, kuid lõppeesmärk on võimalikult varajases staadiumis avastada ettevõttesiseseid rikkumisi, mis on otseses seoses sellega, et mitmesugused kahjud (sh mainekahju, varaline kahju jms) oleksid ettevõtetes minimeeritud.
Meie Grant Thornton Balticus aitame ettevõtteid iga päev vilepuhuja süsteemide ülesseadmisel ning pakume eraldi teenusena ka teavituste haldamist ja kogu järelteenindust.
Kui Teil tekkis küsimusi vastuvõetud seaduse kohta või soovite infot meie osutatavate teenuste kohta, siis võtke meiega ühendust!
Meie teenustega saate tutvuda ka kodulehel.
