Peamine põhjus, miks ettevõtted erinevaid äriprotsesse väljast sisse ostavad, on soov muutuda efektiivsemaks ja vähendada kulusid. Kõige sagedamini ostetakse sisse palgaarvestuse, personalitöö ja raamatupidamise teenust.
Kuna tegemist on suuresti tehingupõhiste protsessidega, siis usuvad ettevõtted, et teenusepakkujad suudavad nende ülesannete lahendamisega oluliselt kuluefektiivsemalt hakkama saada. Seega võiks arvata, et ettevõtte jaoks on kõige olulisemaks kriteeriumiks teenuseosutaja tehnilised oskused.
Grant Thorntoni rahvusvaheline uuring näitab aga midagi muud. Immateriaalsed väärtused nagu partneri usaldusväärsus ja teised mitte-tehnilised oskused loevad sama palju või isegi rohkem kui tehnilised oskused. On kindlaks tehtud, et ettevõtte juhtidele on kõige olulisem valikukriteerium teenusepakkuja usaldusväärsus, seejärel kuluefektiivsus ja kolmandaks usaldus. Teenusepakkuja peab alati olema kursis nii raamatupidamise eripäradega kui ka seadusandluse muudatustega ning suutma vajalikul hetkel ettevõttele professionaalset nõu anda. Seepärast mängib usaldus partnerlussuhetes kõige olulisemat rolli.
Ka Grant Thornton Balticu Eesti klientide seas läbiviidud rahulolu uuringutest tuleb välja, et kliendid hindavad lisaks asjatundlikkusele ka meeldivat ja sõbralikku teenindust ning kiiret tagasisidet.
Usaldusväärsus ja suhtlemisoskus on tähtsad
See on iseenesestmõistetav, et kliendid ootavad teenusepakkujalt õigeaegset ja kvaliteetset teenust. Lisaks muutub järjest olulisemaks ka teenusepakkuja kui konsultandi roll. Praegusel digitaalsel ajastul ja tihenevas konkurentsis otsivad kõik ettevõtted võimalusi kuluefektiivsuse tõstmiseks ja äriprotsesside tõhusamaks muutmiseks ning nad eeldavad, et teenusepakkujad on neile selles toeks. See tähendab, et ettevõtted ootavad raamatupidamisteenuse pakkujalt lahendusi, kuidas oma protsesse tõhusamaks muuta. Healt teenusepakkujalt eeldab see omakorda klientide kuulamist, et suuta teenust paremaks muuta.
Usalduse loomisel on kommunikatsioon võtmetähtsusega. Paljud ettevõtted peavad vahetut suhtlust kõige olulisemaks teguriks, et koostöö raamatupidamisteenuse pakkujaga õnnestuks. Kommunikatsiooni peetakse sageli olulisemaks kui ettevõtte tausta, projekti haldusvõimekust, ressursside juhtimist ja vastavust tehnilistele nõuetele.
Kliendi ja teenusepakkuja suhtlemine peab toimima mitmel tasemel. Kui osadele klientidele on oluline oma teenusepakkujaga regulaarselt kohtuda, siis teised hindavad seda, kui teenusepakkuja ei ole liiga proaktiivne. Paindlikkus on aga oluline kõigile klientidele – teenusepakkujal peab vajadusel olema võimalik kliendiga kohtuda 24 tunni jooksul.
Klientide tagasisidet tasub küsida
Olenemata sellest, kas soovitakse oma teenusepakkujat välja vahetada või hakatakse esimest korda teenust sisse ostma, on oluline potentsiaalse teenusepakkuja kohta piisavalt taustainfot saada. Kas teie tulevasel partneril on piisavalt ressurssi, et olla teiega suhtluses võimalikult paindlik? Kas inimesed, kes teie ettevõtte asjadega tegelema hakkavad, on piisavalt pädevad? Kas teenusepakkuja on piisavalt usaldusväärne?
Kõige usaldusväärsem allikas sellise informatsiooni hankimisel on kindlasti teenusepakkuja klientide referentsid. Tavaliselt on selline info olemas teenusepakkuja kodulehel. Kui te siiski ei leia viiteid olemasolevatele klientidele, tasub referentse teenusepakkujalt kindlasti eraldi küsida ja võimalusel ka mõne praeguse kliendiga ühendust võtta.
Teenusepakkuja tunneb kohalikku turgu
Kui juhatuse liige asub väljaspool ettevõtte asukohariiki, on teenusepakkuja valimine sageli kindlam lahendus kui töötaja palkamine. Teenusepakkuja tunneb peensusteni kohalikku turgu ja võtab endale vastutuse olla kursis seadusandluse muudatustega ning tagada professionaalne raamatupidamisteenus kohalikust heast tavast lähtuvalt. See annab kindlustunde, et ka distantsilt äri juhtides on ettevõtte finantsasjad kontrolli all.
Grant Thorntoni uuringuga „Outsourcing: Beyond technical expertise“ saab tutvuda siin [ 1264 kb ].
