Juhtidele on enesearenguga tegelemine ülioluline, sest nagu öeldakse: kala mädaneb peast. Kahjuks pole Eestis juhtimiskultuur sellisel tasemel, millega võiks rahul olla. Meil on palju ettevõtteid, kus juhitakse raha ning tulemusi, aga mitte inimesi. Tegelikult peaks raha ja tulemuste asemel just inimesi juhtima ning head tulemused ei lase end sel juhul kaua oodata.
Juhtide arendamisel on üks võimalikest tööriistadest coaching. Eestis räägitakse coaching’ust päris palju, kuid ilmselt tekib nii mõnelgi inimesel küsimus, mis vahe on coach’il, mentoril või juhtimiskoolitajal. Coach ei ole koolitaja, kes ütleb, kuidas on õige asju teha, samuti pole coach kubjas, kes utsitab coach’itavat tagant, et too eesmärgiks seatud asjad õigeks ajaks ära teeks.
Kes on coach ja mis on coaching?
Coach on inspireeriv, loominguline ja erialase väljaõppega vestluspartner. Coaching on inimeste arendamise tööriist. See onmeetod, mis aitab inimesel enda seest oma potentsiaali üles leida ja valla päästa ning coach on kõrvaltvaatajana inimesele selles protsessis toeks. Tegelikult inimene sageli ise tajub, millised on tema ees seisvad takistused näiteks tööl eesmärkide saavutamiseks, aga ta ei pruugi neid lõpuni teadvustada ja seetõttu ei asu ta ka tegutsema. Coach’il on oma tehnikad, mille abil ta aitab inimesel lahendusi märgata – on ju teada, et kõrvaltvaatajale paistavad asjad teinekord selgemad kui sellele, kes ise sündmuste keerises on.
Vahel, kui inimene endaga kõva häälega räägib, siis öeldakse, et näe – räägib endast targemaga. Coaching ongi teatud mõttes iseendaga rääkimine, endalt küsimuste küsimine ja neile vastuste otsimine – kuid inimene pole siin üksinda. Tema kõrval on coach, kes teda kuulab ja kuuldut tagasi peegeldab. Coach’i peamine töövahend ongi suhtlemine – ta peab oskama kuulata, küsida õigeid küsimusi, peegeldada ja kokkuvõtteid teha.
Millal coach’i juurde minna?
Vajadus võib tekkida näiteks siis, kui inimene saab organisatsioonis uue rolli – näiteks spetsialistist juhiks. Samuti öeldakse, et tipus on üksildane. Seetõttu tulevad coaching’usse tippjuhid, sest neil pole organisatsioonis kedagi, kellega saaks avameelselt asju arutada – nõukogu ootab ju valmis lahendusi ning alluvatele ei saa samuti näidata, et tegelikult ei ole mõte veel küps, mil moel oleks parim viis edasi minna. Coach aitab juhi jaoks olulised teemad sõnastada, lahti mõtestada ning suunata inimese lahendusi märkama.
Kuid kõige tähtsam on see, et inimesel endal oleks motivatsioon ja tahe enesearenguga tegeleda. Kui näiteks organisatsioon ostab oma juhtidele pooleks aastaks coaching’u, aga juhid ise pole huvitatud, on see maha visatud aeg ja raha. Vastutuse võtab inimene ise ja vastutuse võtmine algab tahtest – kui pole soovi areneda, oma eesmärke sättida ja nende suunas liikuda, siis pole coach’ist abi. Coach pole nagu kubjas, kes kontrollib, kas kodused ülesanded on tehtud.
Mida coaching’us tehakse?
Esmalt tuleb leida kvalifitseeritud ja endale sobiv coach. Eestis tegutseb inimesi, kes nimetavad end coach’iks, aga ei ole tegelikult vastavat koolitust läbinud. Professionaalse ja akrediteeritud coach’i leidmiseks soovitan vaadata ICF Estonia ehk suurima rahvusvahelise coach’e ühendava organisatsiooni International Coach Federation Eesti haru kodulehele. Teine oluline aspekt on keemia: kas coach ja coach’itav inimestena omavahel sobivad? Tihti võib valik sõltuda ka meie alateadvuses olevatest stereotüüpsetest eelistusest –kas usaldame nooremapoolset naiscoach’i või soovime enesearengu teemadega tegeleda elukogemusega meesterahva juures.
Inimeste omavaheline sobivus selgub esimesel kohtumisel, kus coach tutvustab oma coaching’u mudeleid ja senist kogemust. Coachee omakorda annab teada, mida ta coaching’ust ootab ja selgub mh ka see, kas coaching on üldse see meetod, mis tema vajadustega sobib.
Kui kõik klapib, räägitakse läbi töömeetodid, kohtumiste graafik (tavaliselt kestab coaching pool aastat), konfidentsiaalsus ning eesmärgid. Ei maksa karta, kui coach’i uksest sisse astudes ei oska kõiki olulisi teemasid ja eesmärke täpselt kirjeldada – coach aitab terad sõkaldest eraldada ja olulisimad teemad sõnastada. Võiks selgeks rääkida ka selle, kuidas me aru saame, et oleme eesmärgini jõudnud. Kuid kindel on see, et edu teiste juhtimisel saab alguse enese paremast juhtimisest.
Artikkel on ilmunud Äripäeva veebikeskonnas Tartu Konveretsid.
Autor: Katrin Oblikas, PCC juhtimis- ja meeskonnacoach
