LEI kood – uus kohustus äriühingust väärtpaberiomanikule

Väärtpaberitega kauplevatel äriühingutel on praegu viimane aeg asuda LEI koodi taotlema, sest alates 2018. aasta 3. jaanuarist nad ilma LEI koodita enam börsidel noteeritud väärtpabereid osta ja müüa ei saa. See tähendab, et LEI koodi peavad taotlema kõik äriühingud, kes kauplevad investeerimisteenuse osutaja (näiteks panga) vahendusel väärtpaberiturgudel noteeritud aktsiate, võlakirjade või tuletisväärtpaberitega. 

Alates 2018. aasta 3. jaanuarist on LEI koodi vaja äriühingul, kui ta teeb tehingu kauplemiskohas[1] või väljaspool kauplemiskohta, seoses väärtpaberitega, mis on kauplemisele võetud või millega kaubeldakse kauplemiskohas või mille kauplemisele võtmist on taotletud, samuti kui selliste väärtpaberite aluseks on kauplemiskohas kauplemisele võetud väärtpaber, indeks või kauplemiskohas kauplemisele võetud väärtpaberite korv.

LEI koodi nõudmise alus on alates 3. jaanuarist 2018 rakenduv direktiiv 2014/65/EL[2] (MiFID II) finantsinstrumentide turgude kohta. MiFID II raames jõustub ka otsekohalduv määrus (EL) nr 600/2014[3] (MiFIR). Vastavalt MiFIR-i artiklile 26 tuleb kõigil investeerimisteenuse osutajatel edaspidi raporteerida teatud väärtpaberitega kliendi korraldusel tehtud tehingutest.

LEI kood ehk Legal Entity Identifier on äriühingu identifitseerimiseks ülemaailmselt kasutatav tunnus (äriühingu tunnus), mis koosneb 20-kohalisest tähtnumbrilisest koodist. Juhime tähelepanu, et tegemist on juriidilise isiku identifitseerimiseks kasutatava koodiga – eraisikutel seda koodi vaja ei ole ja neile seda ei väljastata. Iga LEI kood on kordumatu ja eksklusiivne, see määratakse igale äriühingule ühekordselt ja sama koodi ei saa määrata kellelegi teisele. LEI kood ei asenda ega ole samaväärne Eesti äriregistri registrikoodiga.

Miks on LEI koodi vaja ja mis juhtub, kui jätta see taotlemata?

LEI kood seob äriühingu tema peamise informatsiooniga (nimi, asukoht jm). LEI koodi abil on võimalik tuvastada ülemaailmsetel finantsturgudel osalevaid äriühinguid järelevalvelistel eesmärkidel. Alates 3. jaanuarist 2018 hakatakse LEI koodi kasutama MiFIR-i alusel, seoses investeerimisteenuse pakkuja väärtpaberitehingutest raporteerimisega järelevalveasutustele, kasutades äriühingust kliendi tuvastamiseks LEI koodi. Tehinguraporteid kasutatakse turukuritarvituste tuvastamiseks ja uurimiseks ning väärtpaberiturul toimuvate tehingute ja investeerimisteenuse pakkujate tegevuse jälgimiseks. Tehinguraporti vormi kehtestab Euroopa Komisjoni rakendusmäärus.

Kui äriühingust klient ei esita investeerimisteenuse pakkujale väärtpaberitehingust raporteerimiseks vajalikku teavet, muu hulgas LEI koodi, ei ole teenusepakkujal võimalik täita seadusest tulenevat raporteerimiskohustust. Sellest tulenevalt võib investeerimisteenuse pakkuja keelduda teenust osutamast. See tähendab, et äriühingust klient ei saa börsil noteeritud väärtpaberitega tehinguid teha.

Taotlemine

Praegu Eestis ükski teenusepakkuja LEI koodi ei väljasta. Seetõttu tuleb vastava koodi väljastamiseks pöörduda mõnes teises liikmesriigis tegutseva väljastaja poole. LEI kood kehtib ka väljaspool Eestit. LEI koodi taotlemine on tasuline (u 100 eurot) ja võtab aega umbes ühe nädala. Samuti võib kohalduda aastatasu.

Nimekiri LEI koodi väljastajatest asub siin.  

Grant Thornton Baltic on oma klientidele LEI koodi taotlenud WM-Leiportal portaali kaudu. WM-Leiportalis maksab esmakordne registreerimine 80 eurot ning kood kehtib ühe aasta. Pikendamine ühe aasta võrra maksab 70 eurot. Mitmed LEI koodi väljastajad küsivad teenustasudena üle 100 euro.