Krüptofirmadele kehtima hakanud auditi nõue suurendab hüppeliselt audiitorite töökoormust ja neilt oodatakse teenust, mille pakkumiseks pole praegu Eestis eriti kompetentsi.
Alates 15. juunist peab Eestis krüptolitsentsi alusel tegutseval 300 ettevõttel olema audiitor. „Meie jaoks tähendab see 300 uut klienti. Tekib ilmselgelt väike turutõrge, sest audiitorid saavad tavapärasest oluliselt rohkem päringuid ja siin on probleem,“ ütles ärinõustamisettevõtte Grant Thornton Balticu partner ja auditivaldkonna juht Mart Nõmper Äripäeva raadio saates „Kasvukursil“.
Nõmper lisas, et krüptoettevõtete auditeerimine nõuab väga palju eriteadmisi ning kuna aega kompetentsi kohandamiseks ei anta, tekivad probleemid. „Audiitorid on konservatiivsed inimesed ja peavad enne töövõttu veenduma, et neil on kompetents ja teadmised,“ selgitas Nõmper. „Krüptoettevõtete auditeerimise teenust täna Eestis ei osutata, välismaalt eksperdi kaasamine on aga väga kallis ja Eesti virtuaalteenuste pakkujad pole nõus seda kinni maksma,“ viitas ekspert sellele, et Eestis on tekkinud nõudlus, kuid pakkumist täna veel pole.
Peavad olema spetsiifilised oskused
Pakkumise puudumine on tingitud ühelt poolt liiga äkilisest auditinõudest virtuaalvääringu teenuste pakkujatele, kuid teisalt jääb see spetsiifiliste oskuste puudumise taha. Audiitorkogu juht Märt-Martin Arengu ütles, et paljuski tuleb minna krüptoloogiani välja – tuleb auditeerida, kuhu andmed on sisestatud, kus klientide andmeid hoitakse, kas kõik tehingud on kajastatud – need on nii erilised oskused, mida audiitorilt tavapäraselt ei nõuta.
Arengu sõnul ei peagi audiitor ise kõike oskama, vaid probleemi lahendaks kasvõi see, kui tekiks võimalus töövõttu kaasata väliseid eksperte. „Lisaks üritame krüptovaldkonna esindajaid üles kutsuda, et nad üritaksid loetud kuudega väljastpoolt Eestit mingi raamistiku üle võtta,“ lisas ta.
Muutus tähendab palgasurvet
Virtuaalvääringu teenuste pakkujate auditeerimine on ühtlasi ka uus ärivõimalus siinsel turul. „Kindlasti audiitorite palgad, töömaht, aga ka hinnad lähiajal kasvavad,“ arvas Nõmper. „Kasvab ka nende ettevõtete arv, kes kasvavad üle piirist, mis nõuab kohustuslikku auditit.“
Praegu on audiitorifirmades keskmine brutopalk 2120 eurot, aga tegelikult on see Nõmperi sõnul rohkem. "Lihtsalt statistika arvestab ka väiksemate firmadega, mille omanikud maksavad endale keskmisest rohkem dividende ja mille palgatase on seetõttu kunstlikult madalal,“ selgitas Nõmper.
Audiitorite palkasid sunnib tõstma ka üha süvenev konkurents tööjõu pärast. Kui audiitorkogus on 500 liiget, kellest audiitoreid on 350 ning ülejäänud on audiitorifirmad, siis auditi teenust vajavad 9000 ettevõtet. „Nad katavad ära 85 protsenti Eesti majandusest,“ ütles Arengu.
Samal ajal tuleb auditi valdkonnal spetsialistide pärast konkureerida nii finants- kui ka IT-sektoriga. „IT-sektoris on võime pakkuda palju suuremaid palkasid, nii et eks audiitortegevuse töö atraktiivsust tuleb tõsta,“ nentis Arengu.
Nii auditi, aga ka raamatupidamisvaldkonna atraktiivsust võiks tulevikus aidata tõsta valdkondade digitaliseerimine. Seda veetakse hetkel eest just raamatupidamisarvestuses. Tammeraja sõnul on ettevõtete infosüsteemide vaheline võrgustik juba loomisel. „E-posti asemel nähakse ette, et tähtsate dokumentide, sealhulgas arvete liikumine hakkab toimuma läbi selle uue, ettevõtete vahelise võrgustiku,“ selgitas ta.
Audiitoril kontroll olemas, raamatupidajal pigem mitte
Audiitorite kvaliteedi kohta annab aimu kvaliteedimärgis, millest rohelise pälvivad audiitorkogu juht Märt-Martin Arengu sõnul iga-aastaselt 80 protsenti turul tegutsevatest audiitoritest.
Audiitori kvaliteeti hindab muuhulgas ka klient, kes audiitorit või raamatupidajat valib.
Raamatupidamisvaldkond on siiani olnud reguleerimata, kuid ka siin on indikaatoreid, mis teenuse kvaliteedist aimu annavad. Näiteks koostab audiitorkogu iga-aastaselt Eesti raamatupidamise usaldusindeksit. Seda selle põhjal, milliste raamatupidajate koostatud aruannetele on võimalik anda nii-öelda puhtaid hinnangud.
Arengu sõnul on raamatupidajate sagedasemad vead seotud nõuete alahindamata jätmise, inventuuride ebakorrektse läbiviimise või läbi viimata jätmise või varude hindamata jätmisega.
Veel üks tulevikuteema: jätkusuutlik aruandlus
Audiitorkogu juht Märt-Martin Arengu ütles, et veel üks tuleviku trend on jätkusuutlik aruandlus. "See on uus aruandluse riik, mille koostamise ja kontrollimisega tuleb arvestada,“ viitas ekspert sellele, et tulevikus hakkavad aruanded ka erinevaid jätkusuutlikkuse printsiipe kajastama. Nii viimaste kajastamisel, selle kontrollimisel, aga ka üleüldise aruandluse juures on oodata põhjalikku järelevalvet.
Kuula saadet:
Kuulake „Kasvukursil“ kõiki saateid järgi meie teemalehel
Võtke meiega ühendust
