Autorid: Ivo Nagel, Allan Kubu
Alates 21. märtsist 2016 tohivad tarbijale krediiti anda või vahendada ainult finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud krediidiandjad või -vahendajad. See tähendab, et mitte-pangad, kes annavad või vahendavad eraisikutele laenu, järelmaksu ja liisingut, peavad oma tegevuseks loa taotlema. Kui luba 21. märtsiks pole, muutuvad seni sõlmitud laenu-, järelmaksu- ja liisingulepingud tühiseks.
18.02.2015 võeti vastu krediidiandjate ja -vahendajate seadus (KAVS), mille eesmärk on ühtlustada finantsturul tegutsevatele ettevõtjatele kehtivaid nõudeid ning tõhustada laenuandjate ja -vahendajate vastutust oma tegevusega seotud nõuete täitmise eest. Seadusega kehtestatakse nõuded eelkõige mitte-pankadest krediidiandjate ja -vahendajate tegevusele, kes annavad krediiti eraisikutele ehk tarbijatele.
Seadus kohaldub sellistele krediidiandjatele ja -vahendajatele, kelle jaoks tarbijatele krediidi andmine või vahendamine on ettevõtlustegevus ehk majandustegevus. Lisaks kohaldub seadus ka liisingu- ja järelemaksuandjatele, sest tarbija seisukohast ei ole vahet, kas krediiti antakse laenu, liisingu või järelemaksu vormis. Igal juhul peab krediidiandja käituma vastutustundlikult.
Krediidiandja või -vahendaja, kes on asutatud ja tegutsenud enne KAVS-i jõustumist, peab taotlema finantsinspektsioonilt tegevusloa ning viima oma tegevuse ja dokumendid KAVS-is sätestatuga vastavusse 2016. aasta 21. märtsiks.
Kes on krediidiandja ja krediidivahendaja?
Krediidiandja on ettevõtja, kelle majandus- või kutsetegevus on tarbijale krediidi andmine. Krediidiandja võib tegutseda aktsiaseltsina, osaühinguna või vastavalt hoiu-laenuühistu seadusele tulundusühistuna. Tasub teada, et seaduse nõuetele ei ole allutatud äriühing, kes annab ühekordse laenu kolmandale isikule. Siiski võib piir olla hägune, millal võib pidada laenu andmist ettevõtte põhitegevuseks ja millal loetakse seda kõrvaltegevuseks.
Krediidivahendaja on füüsiline või juriidiline isik, kes ei tegutse krediidiandjana ning kelle majandus- või kutsetegevus on tarbijale krediidi vahendamine. Seadusest nähtub, et krediidivahendaja ei saa samal ajal olla ka krediidiandja, ehk vahendada enda või teiste krediiti. Võrreldes krediidiandjaga esineb siin erinevus – nimelt ei ole krediidivahendaja puhul nõuet, et selleks võiks olla vaid äriühing. Vahendajana võib tegutseda ka füüsiline isik, kellele see on majandus- või kutsetegevus. Seetõttu peavad liisingut või järelmaksu pakkuvad kaupmehed oma lepingud kriitiliselt üle vaatama ning hindama, kas jõustunud seadus neid puudutab. Vajadusel tuleks ühendust võtta finantsinspektsiooniga.
Kui teenusepakkujal ei ole finantsinspektsiooni luba, muutuvad 21. märtsist järelmaksulepingud tühiseks. Tühise lepingu puhul tuleb inimesel krediidisumma ikkagi tagastada, kuid intresside ja muude võimalike tasude asemel tuleb maksta ainult Euroopa Keskpanga standardintressimäära, mis praegu on väga madal.
Lisaks tasub meeles pidada, et krediidiandja jaoks võib tegevusloata tegutsemine kaasa tuua karistusõigusliku vastutuse. Karistusseadustiku kohaselt karistatakse krediidi- ja finantsteenuste valdkonnas tegevusloata tegutsemise eest (kus tegevusluba on nõutav) rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega.
Kellel peab olema tegevusluba?
Tegevusloa taotlemise kohustus on:
- Eestis asutatud ja tegutseval krediidiandjal
- lepinguriigi krediidiandja Eesti filiaalil
- välisriigi krediidiandjal
Esineb ka rida subjekte, kes ei ole kohustatud krediidiandja tegevusluba taotlema. Nendest vast huvitavaim on ettevõtja, kes oma majandus- või kutsetegevuses müüb tarbijale eseme või osutab teenust, ja kõrvaltegevusena võimaldab tarbijale tasulist maksetähtpäeva edasilükkamist ning loovutab sellest lepingust tuleneva rahalise nõude faktooringulepingu alusel teisele isikule ehk faktoorile.
See annab võimaluse näiteks elektroonikapoel, kes pakub järelmaksu, ent kes ei ole tegevusluba saanud, teha koostööd mõne faktoori või krediidiandjaga. Üks sellistest on näiteks Koduliising OÜ, mis pakub järelmaksu Liisi.ee kaubamärgi all ning kel on finantsinspektsiooni luba olemas. Kui järelmaksu pakkuv elektroonikapood loovutab või vahendab rahalise nõude krediidiandjale või faktoorile, ei pea elektroonikapood ise luba taotlema. See on variant koostööks juhul, kui tarbijale tooteid müüv ettevõte soovib jätkata maksetähtpäeva edasilükkamise pakkumist kõrvaltegevusena, ent ei soovi finantsinspektsioonilt luba taotleda.
21. märts on tähtis kuupäev nii ettevõtjale kui ka tarbijale
21. märtsiks peab krediidiandja või -vahendaja oma tegevuse ning dokumendid viima seaduses sätestatuga vastavusse. See kuupäev on väga oluline nii krediidiandjale kui ka -vahendajale, kel peaksid juba vajalikud toimingud tehtud olema, sest praegu ,,ärgates ja märgates’’ võib olla juba hilja. Sellisel juhul tuleks kiirelt tegutseda ning leida endale koostööpartner.
21. märts on oluline ka tarbijatele. Märtsi lõpus krediidiandja või -vahendaja teenust (sh järelmaksu) kasutades on paslik eelnevalt veenduda, kas teenusepakkuja on finantsinspektsioonilt loa saanud. Kui mitte, siis on krediidiandja jätnud seaduse nõuded järgimata ning ei pruugi olla usaldusväärne.
