Kõik tehnoloogiaettevõtted ei saa automaatselt võidupiletit

Neljas tööstusrevolutsioon (tööstus 4.0) tekitas olukorra, kus kaugtöö, veebikaubanduse, digitervishoiu ja virtuaalõppe äkiline kasv suurendas seni stabiilselt kasvanud tehnoloogiasektoris järsult nõudlust äritehnoloogia ja kommunikatsioonilahenduste järele.

Tänavu, kui maailm asub uude normaalsusse, on palju kaalul. Kuid ehkki klientide kulutused võivad väheneda, peaksid tehnoloogiaettevõtted keskenduma konkurentidega võrreldes kiiremale laienemisele ja kasvule, kahjustamata seejuures oma ettevõtte põhiolemust.

Grant Thorntoni ülemaailmses uuringus, mis annab ülevaate ettevõtete hoiakutest ja ootustest, selgus, et 2020. aastal kasvatas 44% kogu maailma tehnoloogiaettevõtetest oma tulusid üle 5%, sellal kui kõigis tööstusharudes kokku oli selliseid ettevõtteid 35%.[i] Lisaks kasvatas 34% tehnoloogiaettevõtetest oma eksporti üle 5% ja 21% läks uutele geograafilistele turgudele, sellal kui kõigis tööstusharudes kokku olid vastavad näitajad ainult 23% ja 12%.

Kui aga maailm hakkab uue normaalsusega kohanema, siis mis juhtub niisuguse kasvutõukega? Osa inimeste arvates ulatuvad 2020. aasta positiivsed mõjud ka 2021. aastasse ja kaugemale, sest inimesed harjuvad uue tehnoloogia pakutava mugavuse ja tootlikkusega. Teised ütlevad, et mõne pandeemiaaja suure võitja positsioon ei ole vaktsiinijärgses maailmas enam sama kindel. Meie uuringute andmeil jäävad tehnoloogiaettevõtted tulevaste äritulemuste suhtes enamasti ettevaatlikuks ja ainult 52% ettevõtetest ootab järgmise aasta jooksul tulude kasvu.

Grant Thorntoni Iirimaa haru ülemaailmse tehnoloogiavaldkonna juht Fergus Condon: „Ehkki suur osa maailmast soovib 2020. aastat innukalt seljataha jätta, on selge, et meie elus ja töös saab näha mõningaid pikaajalisi muutusi. Tehnoloogiaettevõtted ja nende pakutavad teenused on uue normaalsuse võimaldamisel keskses rollis, kuid see ei pruugi tähendada kõigile võidupiletit. Edu saavutamiseks peavad tehnoloogiaettevõtted olema valmis kohanema ja lahendama eesootavaid keerdküsimusi.“

Vaatleme peamisi äriküsimusi, millega tehnoloogiaettevõtted tuleval aastal silmitsi seisavad.

1. Kuidas saavad tehnoloogiaettevõtted kujundada oma võimet reageerida muutuvale kliendikäitumisele?

Pandeemia tõttu muutus klientide käitumine peaaegu üleöö. Kui valik oli kohaneda või hävida, pidid kõik tegevusalad kiiresti reageerima. Enamiku käitumismuutuste tulemus oli otsene tehnoloogiasõltuvuse kasv. Kuna tehnoloogiaettevõtetes olid paljud muudatused juba töös – need lihtsalt kiirenesid või võimendusid –, seisid nad silmitsi valikuga kasvada või hävida.

Olgugi et paljudes riikides suurenes optimism järsult, ütles 63% küsitletud tehnoloogiaettevõtetest, et majanduslik ebakindlus on peamine takistus äri kasvatamisel ja laiendamisel. Teine piirang, mida rõhutas 52% vastanutest ja 54% tehnoloogiaettevõtetest kogu maailmas, on klientide kulutuste eeldatav kahanemine järgmisel aastal. See on eriti ilmne Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas, kus 61% ettevõtetest arvab, et nõudluse vähenemine hakkab äritegevust piirama.

Andmete põhjal keskendutakse järgmisel aastal tegevuse ümberkujundamisele, et olla valmis vastama vahetutele keerdküsimustele. Kõigis kolmes joonisel mainitud piirkonnas on 2021. aasta prioriteet investeerimine infotehnoloogiasse ning teadus- ja arendustegevusse. Ehkki prognoositakse tulude ja klientide kulutuste vähenemist, näitab meie uuring, et vähestel ettevõtjatel on strateegia, millele tuginedes vastata kliendikäitumise või konkurentsidünaamika muutustele, või stsenaariumid ettevõtte tegevuse laiendamiseks.

Tõenäoliselt jätkub tugev tehnoloogiasõltuvus ka 2021. aastal – aga kui tugev see on? Eeldatavasti on tarbijad hinnatundlikumad ning sedamööda, kuidas kogu maailmas võetakse kasutusele vaktsineerimisprogrammid ja arenenud raviviisid, pöörduvad inimesed tagasi töökohtadele, klassiruumidesse ja kauplustesse. Ehkki kaugtöö ja veebipood on olnud paljudele silmi avav ja teretulnud kogemus, kalduvad inimesed tulevikus tõenäoliselt hübriidse ehk ühtaegu füüsilise ja digitaalse käsitlusviisi poole, mis tähendab, et tehnoloogiaettevõtted peavad neile lahendusi pakkuma.

2. Kuidas saavad tehnoloogiaettevõtted meelitada ja hoida tehnoloogiatalente, kui nõudlus suureneb?

Selleks, et 2020. aastal tehnoloogianõudlusega sammu pidada, investeerisid paljud tehnoloogiaettevõtted tööjõusse: suurendasid töötajate arvu ja muutsid palgad konkurentsivõimelisemaks. Kuid see tähendab, et juba alanud võitlus tehnoloogiatalentide pärast ägeneb ning nõudlus ületab edaspidigi pakkumist.

Meie uuringu andmeil kasvatas 2020. aastal 39% tehnoloogiaettevõtetest oma töötajate arvu üle 5%, mis on kõikide tööstusharude maailma keskmisest (26%) üle 10 protsendipunkti rohkem. Kui Euroopa tehnoloogiaettevõtetes oli selline personali kasv (26%) võrdne ülemaailmse näitajaga, siis Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna (39%) ning Lõuna- ja Põhja-Ameerika (43%) tehnoloogiaettevõtete vastavad näitajad olid märksa julgustavamad.

Kinnitades pakkumist ületavat nõudlust kvalifitseeritud töötajate järele, ütles 55% kogu maailma tehnoloogiaettevõtetest, et oskustöötajate kättesaadavus on 2021. aastal peamine ettevõtte kasvupiirang. Nii pole ehk üllatav, et suurem osa tehnoloogiaettevõtteid (30%) kavatseb palku tõsta üle inflatsioonimäära – eriti Ameerikas, kus seda plaanib teha 38% tehnoloogiaettevõtetest –, võrreldes 21%-ga kõigist tööstusharudest kogu maailmas.

Stripe’i uuringu[i] andmetel läheb tarkvaraarenduses nappiva tootlikkuse tõttu igal aastal kaotsi umbes 300 miljardit dollarit, sest puudub juurdepääs vanematele talentidele ja keerukatele tarkvarasüsteemidele. Kuna tehnoloogia muutub keerukamaks ja seda kasutatakse aina rohkem, ei ole selle probleemi peatset lahenemist näha. Tehnoloogiafirmad peavad uurima uusi võimalusi, kuidas meelitada ja arendada talente, hoida juba hõivatuid ja tegelda suureneva tööjõukulude murega.

Hübriid- ja kaugtööjõu kasvav trend avaldab survet ka traditsioonilistele talendipõhistele strateegiatele. 55% USA töötajatest soovib pärast pandeemiat töötada vaheldumisi kodus ja kontoris, sellal kui Hiina tööhõiveeksperdid ennustavad kontori- ja kaugtöö suhteks 60/40.[ii]

Paindlik töö võib olla kaalukas stiimul, ent mida tähendab see kultuuri säilitamise ning töötajate arendamise ja koolitamise mõttes?

Mõned ettevõtted on kasutanud ära kaugtöökeskkonna eeliseid, et kujundada paindlik ja liikuv tööjõud, otsides võimalusi kohalike või rahvusvaheliste töövõtjate ja konsultantide kaudu. Kuid sel juhul tuleb arvesse võtta regulatiivset mõju – näiteks Suurbritannia IR35 –, mistõttu võib meie andmetel näha selles tänavu langustrendi.

Hübriidse tööjõu tõttu peavad ettevõtted vaatama üle ka oma infrastruktuuri, andmekaitse ja intellektuaalomandi kaitse põhimõtted, tagades, et ärikriitilise teabega töötatakse korrakohaselt ka väljaspool kontorit.

3. Kuidas saavad tehnoloogiaettevõtted üha keerukamas digimaailmas orienteeruda?

Sedamööda, kuidas maailm muutub digitaalsemaks, reageerivad muutusele tõenäoliselt ka regulaatorasutused. Tarbijad on rohkem kui kunagi varem kursis oma digijalajäljega ja uurivad põhjalikult andmekaitse küsimusi.

Grant Thorntoni USA haru tehnoloogia ja telekommunikatsiooni juht Steven Perkins: „Tehnoloogiaettevõtted peavad olema võimelised järgima rohkeid, mitmekesiseid ja vastuolulisi rahvusvahelisi standardeid. Nad peavad oma tegevuses tuginema usaldusele, läbipaistvusele, vastutusele ja eetikale, pakkudes kliendile kindlustunnet, et nende tooted on ohutud ning need kaitsevad tema privaatsust ja toetavad uute standardite järgimist.“

49% meie ülemaailmses uuringus osalenutest ütles, et bürokraatia piirab nende võimet äri laiendada või kasvatada. Tehnoloogiaäris oli sel moel vastanute osakaal veidi suurem: 53%. Kuid kõikidele kasvavatele tehnoloogiaettevõtetele on tähtis meeles pidada üht: regulatsioon ei pea olema takistus. Õige suhtumise korral võib see anda konkurentsieelise.

Ka tehnoloogiaettevõtete maksukeskkond muutub üha keerukamaks. Grant Thorntoni Suurbritannia haru rahvusvahelise maksunduse juht Matt Stringer osutab: „2020. aasta lõpu seisuga on 23 jurisdiktsiooni võtnud vastu õigusaktid, mis käsitlevad konkreetselt suunatud digiteenuste maksu. Paljudes teistes riikides on selliste õigusaktide eelnõud või ettepanekud menetluses. Kui tarbijate käitumine muutub ning ettevõtted loovad kasutajaliidese ja suhtluse kaudu üha suuremat väärtust, reageerivad maksuhaldurid vältimatult.“

Matt Stringer jätkab: „Kuigi OECD üritab jõuda konsensusele, otsides digimajanduse maksuprobleemidele üleilmset lahendust, ei ole tema kaheksa-aastane töö selles küsimuses sugugi lõppenud ja rahvusvahelise meetme kehtestamiseks on vaja ühehäälset toetust. Seni näeme, kuidas riigid astuvad samme, et kaitsta oma maksubaasi ühepoolsete meetmetega.“

Need uued digimaksud on ulatuse, mõõtmise ja kohaldamise mõttes keerukad ning kogu maailmas erinevad. „See tekitab tehnoloogiaettevõtetele uue järelevalve- ja haldusülesande, sest nad tegutsevad muutuval ülemaailmsel maksumaastikul,“ teeb Stringer kokkuvõtte.

[i] Stripe, 2018.

[ii] BBC.com, 2021.

[i] Global business pulse, Grant Thornton International Ltd, 2021.