Mitmed tööandjad on seoses Eestis välja kuulutatud eriolukorraga suunanud kas kõik või osa töötajatest tegema kaugtööd. Kaugtöö võimaldamine vähendab kindlasti viirustesse nakatumise ohtu, kuid tõstatab omakorda küsimuse - kes vastutab kaugtöökohas töötaja turvalisuse eest?
Kaugtöö puhul peab turvalise töökeskkonna ja tööohutuse tagama tööandja. Näiteks tähendab see seda, et kui kaugtöötajaga juhtub töö tegemise ajal õnnetus, kvalifitseerub see tööõnnetuseks ja selle eest vastutab tööandja. Seda vastutust ei ole võimalik panna töötajale. Küll aga saab tööandja seda vastutust leevendada.
Allpool toongi välja, milliseid meetmeid saab tööandja kasutusele võtta selleks, et tagada oma kohustuste täitmine kaugtöötaja suhtes. Kaugtöö on tööülesannete täitmine väljaspool tööandja tööruume[1]. See ei tähenda üksnes kodukontoris töötamist, vaid ka näiteks poolte kokkuleppel töötamist mõnes välisriigis (v.a lähetus). Kaugtöö tegemiseks peavad töölepingu pooled sõlmima kahepoolse kokkuleppe vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kas töösuhte alguses või töösuhte kestel enne kaugtöö tegemist[2]. Kaugtöö kokkuleppe sõlmimisel võtab tööandja kohustuse tagada kaugtöötajale muu hulgas järgmised olulised tegurid:
- turvalise töökeskkonna;
- tööohutuse;
- töökorraldusest informeerituse;
- piisavate töövahendite võimaldamise;
- andmekaitse ja privaatsuse.[3]
Töölepingu seadus sätestab selgelt, et tööandja on kohustatud tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused[4], sh tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seadusest, et töötaja töötervishoiu ja tööohutusalased kohustused ei vabasta tööandjat asjaomasest vastutusest. Kokkulepped, mis välistavad kaugtöö korral tööandja vastutuse, on seega seadusega vastuolus ning tühised[5].
Tööandjad on tõstatanud küsimuse, kuidas tagada ohutu töökeskkond, kui töökohustusi täidetakse tööandja kontrolli alt väljaspool, näiteks kodus, raamatukogus või kohvikus[6]. Kuna tööandjalt ei ole mõistlik eeldada ja teatud juhtudel pole ka seaduslik iga kaugtöötaja töö tegemise kohta füüsiliselt kontrollida, peab tööandja tegema kõik võimaliku, et kaugtöötaja oleks teadlik ohutu töökeskkonna reeglitest. Seetõttu soovitan igal tööandjal juba ennetavalt koostada töökeskkonna riskianalüüsi ja kaugtöö tegemise juhendi, mis sätestab ettevõttes kaugtöö tegemise põhimõtted.
Töökeskkonna riskianalüüs
Tööandjal peab enne töötajate kaugtööle lubamist olema tehtud töökeskkonna riskianalüüs.
Kaugtöö tegemisel võivad ohutegurid olla näiteks kuvariga ja sundasendis töötamine ning sellest põhjustatud nägemise halvenemine, peavalu ja töövõime vähenemine; psühhosotsiaalsed ohutegurid, sh pikaajaline üksinda töötamine ja sotsiaalne isolatsioon, liiga intensiivne töö, töötamine õhtuti ja nädalavahetustel; kukkumis-, elektrilöögi- ja tulekahjuoht.
Kui tööandja on teinud riskianalüüsi ja välja selgitanud peamised riskid, on järgmine samm rakendada abinõusid töötaja terviseriskide vältimiseks.
Kõige sagedamini tehakse kaugtööd arvutiga. Siin on peamine ohutegur istuvast tööst tulenev sundasend, mis võib põhjustada luu- ja lihaskonna haigusi. Samuti on arvutiga töötamisel oluline kuvari ning valgustuse õige reguleerimine, et ennetada nägemisteravuse vähenemist.[7] Riskide vähendamiseks tuleb anda töötajale juhised, millised on soovitatavad tööasendid ja harjutused; milline on õige valgus; kuidas tuleb arvuti, laud ja tool paigutada. Juhul, kui kaugtöötajal puudub töö tegemiseks arvutilaud või muu oluline töövahend, siis tuleb tööandjal see töötajale tagada.
Kaugtöö tegemise juhend
Kaugtöö tegemise juhendi eesmärk on selgitada töötajatele ohutuid töövõtteid, et vältida tööõnnetuste või kutsehaiguste tekkimist. Juhendis on mõistlik sätestada ka muud kaugtöö tegemise tingimused. Juhend peab olema kõikidele kaugtöö tegijatele kättesaadav ja soovitatavalt töötaja poolt allkirjaga kinnitatud. Juhend võiks katta järgmisi teemasid:
- Mis on kaugtöö?
- Kuidas lepitakse poolte vahel kokku kaugtöö tegemine?
- Kuidas toimub kolleegidevaheline suhtlus ja töö jagamine?
- Kuidas arvestatakse tööaega?
- Millised on kaugtöö suurimad riskid (kutsehaigus, tööõnnetus), võttes arvesse tööandja tehtud riskianalüüsi?
- Psühhosotsiaalsed ohutegurid, näiteks pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö jms.
- Sobiva töökoha kirjeldus (töökoht, töötamine kuvariga, töökoha reguleerimine).
- Soovituslikud harjutused.
- Milliseid töövahendeid tööandja töötajale vajadusel tagab ja kuidas toimub nende säilitamine ja tagastamine?
Enne juhendi koostamist soovitan tutvuda Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu koostatud kaugtöö raamleppega, milles on kokku lepitud kaugtöö tegemise soovituslikud põhimõtted.
Töötajate küsitlus
Praegu kehtiva eriolukorra tõttu on paljud ettevõtted suunanud kõik oma töötajad kaugtööle. Olukord on paljudele harjumatu ja kõikidele nüanssidele pole tööandjad ennetavalt osanud tähelepanu pöörata. Selleks, et mõista, mida töötajad kaugtöö tegemiseks vajavad (parem infovahetus, töövahendid vms), soovitan teha kaugtöö korralduse tagasiside küsitluse. Küsitluse eesmärk on pakkuda kõikidele töötajatele võimalust anda tööandjale tagasisidet kaugtööga seotud teemadel, tuua välja eelised ja murekohad. Küsitlus annab tööandjale selge pildi, mis on hästi ja millest on vajaka.
Kuigi kaugtöö võimaldamine hõlmab teatud riske, hindavad töötajad kaugtöö võimalust kõrgelt. Kaugtööga seotud küsimustes on Teile abiks Grant Thornton Balticu kogenud tööõiguse spetsialistid: juhtiv õigusnõustaja Kristel Tiits kristel.tiits@ee.gt.com ja õigusnõustaja Lee Laanemäe lee.laanemae@ee.gt.com.
Täpsemalt saab kaugtöö turvalise töökeskkonna ja tööohutuse teemal lugeda Grant Thornton Balticu õigusnõustaja Brigitta Jõgi artiklist „Kaugtöö – turvaliselt paindlik?“.
Ülaltoodud teksti ei saa tõlgendada kui finants-, juriidilist- ja/või maksunõuannet. See artikkel on üldistatud kokkuvõte. Enne mis tahes otsuste vastuvõtmist või tegevuste kinnitamist küsige nõu vastava valdkonna ekspertidelt.
Tutvuge meie õigusnõustamise valdkonna teenustega
Kirjutage meile
