Enamiku Eesti ettevõtete majandusaasta ühtib kalendriaastaga. Nii ollakse harjunud ja see tundub lihtsam. Samas on palju tegevusalasid, kus oleks mõistlik valida majandusaasta periood hoopis vastavalt äri hooajalisusele – turismifirmad, kaubandus, põllumajandus, haridus on siinkohal vaid mõned näited.
Raamatupidamise seadus ütleb, et majandusaasta pikkus on 12 kuud ning majandusaastaks on kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. Seega on organisatsioonidele jäetud vaba valik, millal 12-kuuline majandusaasta algab ning sisulist põhjendust majandusaasta ühtimisele kalendriaastaga ei ole. Siiski lõpeb suurem osa majandusaastaid Eestis 31. detsembril. Samas kui maailma mastaabis vaadata, siis ei ühti majandusaasta perioodid vahel isegi kvartali lõppudega.
Järelikult on majandusaasta lõpp ainult vormiline külg ning tasuks igal juhul mõelda, kas teie ettevõttele võiks olla kasulik majandusaasta muutmine kalendriaastast erinevaks.
Äri hooajalisus
Võtame näiteks suusakuurordi, mille hooaja ettevalmistuse kulutustest suurem osa jääb sügisesse ja varatalvisesse perioodi, kuid tulusid enne jaanuari-veebruari teenitakse napilt. Kui sellise ettevõtte majandusaasta ühtib kalendriaastaga, siis jagunevad ühe hooaja tulud-kulud erinevatele perioodidele: hooajaga seotud kulud on ühe majandusaasta lõpus ning tulud järgmise majandusaasta alguses. See tähendab, et kalendriaasta ei peegelda tegelikku ülevaadet ettevõtte majandustulemustest, vaid summeerib eelmise hooaja tulusid ja uue hooaja kulusid. Kui aga finantsandmeid selliselt võrrelda, võib saada väga ebatäpse pildi, kuna erinevate hooaegade tendentsid võivad olla väga erinevad. Sarnane lugu on ka suviste turismiäridega (restoranid, majutusasutused jt).
Seega on väga oluline, et hooaja tulud ja kulud kuuluksid sama perioodi sisse ka finantsaasta mõistes. Nagu juba öeldud, saab sel juhul ettevõtte majandustulemustest parema ja täpsema ülevaate. Teiseks paraneb võimalus vajadusel pangast laenu saada või investoreid kaasata, sest finantsnäitajate suhtarve vaadatakse eelkõige aastaaruande bilansipäeva seisuga. Kui bilansipäev on äritsükli mõttes n-ö vales kohas, on esmamulje ettevõtte ärilisest suutlikkusest kohe negatiivselt moonutatud.
Tihti elavadki äri finantsplaneerimine ja ametlik majandusaasta aruanne erinevates perioodides. Eelarved ja äriplaanid koostatakse lähtuvalt ärilisest hooajast, kuid majandusaasta aruanne esitatakse kalendriaasta järgi. Erinevate perioodide kasutamiseks pole aga vähimatki vajadust ning pigem on 31. detsembril lõppev majandusaasta aastatepikkune harjumus. Eestis on majandusaasta muutmine ka maksuarvestuse mõttes lihtsam kui mõnes teises riigis.
Lisaks turismisektorile võib hooajapõhine majandusaasta olla kasulik veel kaubanduses (tippmüügid aasta lõpus), samuti advokaadibüroodel, raamatupidamis- ja audiitorbüroodel ja teistel konsultatsiooniäridel (hooaeg algab sügisel ja lõpeb kevadel). Ka koolid kasutavad päris tihti majandusaastat, mis ei ühti kalendriaastaga – näiteks 1. juulist 30. juunini. Sel juhul kuuluvad nii sügis- kui kevadsemester sama perioodi alla ja majandusaasta lõpeb siis, kui lõpeb kooliaasta.
Parem võrreldavus teiste ettevõtetega
Kui ettevõtte majandusaasta on samasugune teiste sama valdkonna ettevõtetega, siis on majandustulemusi kergem võrrelda. Samuti võiks mõelda oma peamiste koostööpartnerite majandusaasta ajaraamistiku peale: näiteks neil, kel on palju tegemist Hiina ettevõtetega, tasub teada, et hiinlaste majandusaasta algab pärast Hiina uut aastat (tavaliselt jaanuari lõpust või veebruari algusest). Samas, võib-olla annab konkurentidest erineva majandusaasta valimine strateegiliselt hoopis majandusotsuste langetamisel eelise.
Väiksem töömaht aastaaruande koostamisel
Majandusaasta muutmisega kalendriaastast erinevaks võib ettevõte saavutada kokkuhoiu näiteks raamatupidamiskuludelt ja ressursi koormatuselt. Kui aastaaruande koostamine ei lange hooaja tipp-perioodi, võtab saldode inventeerimine ja vajaliku infomahu kogumine vähem aega.
Näiteks kui tegemist on ettevõttega, millel on suur varude osakaal (kaubanduses), siis on samuti kõige mõistlikum valida majandusaasta lõpuks kõrghooajale järgnev periood, mil varude maht on kõige väiksem. See tähendab, et inventeerida tuleb vähem varusid, sellega kaasneb omakorda kulude vähenemine ja andmete täpsuse kasv aruande koostamisel. Pärast hooaja lõppu on majandusaasta lõpetamiseks vaja teha vähem kandeid, sest tehingute maht on minimaalsem (tagastused, allahindlused). Kui suurem osa käibest langeb detsembrisse, kuid jaanuaris-veebruaris järgnevad kampaaniajärgsed tagastused, siis igal juhul on lihtsam numbreid kokku lüüa pärast hooajast lõpliku pildi kujunemist ehk veebruaris-märtsis.
Majandusaastat on põhjust muuta siis, kui:
- Emaettevõttel on teistsugune majandusaasta.
- Samas valdkonnas tegutsevatel ettevõtetel on erinevad majandusaastad – kui majandusaastad oleksid sarnased, siis oleksid finantstulemused investoritele ülevaatlikumad.
- Kui tegemist on hooajalise äriga (suusakuurort, ainult suviti avatud restoran vms) – majandusaasta peaks peegeldama konjunktuuri tsüklit.
- Kui äriaasta ei ühti kalendriaastaga (kooliaasta vs. kalendriaasta) – hooajad peavad olema võrreldavad ning finantsnäitajad ülevaatlikud.
- Suure varude osakaaluga ettevõte võib majandusaasta lõpu muutmisega kulusid vähendada ning tõsta täpsust/korralikkust (inventuurid).
Kui olete veendunud, et kalendriaastast erinev majandusaasta aitab teie ettevõtte finantstulemusi objektiivsemalt ja ülevaatlikumalt kajastada, siis meie kogenud nõustajad saavad teile majandusaasta muutmisel abiks olla.
