article banner
Strateegiline juhtimine

Kas sinu ettevõtte juhtimine toetub konkurentsivõimelisele strateegiale?

Autor: Marko Rebane

Michael Porteri sõnul, kelle raamat „Competitive Strategy“ on üks hinnatumaid juhtimisalaseid teoseid, saavutab ettevõte jätkusuutliku konkurentsieelise oma rivaalide üle siis, kui ta teadlikult valib teistest eristuvad tegevused, et seeläbi luua unikaalset väärtust.[1]

Strateegia eeldab seega omavahel seostatud konkreetsete valikute tegemist (sh mida mitte teha) ja äritegevuse ehitamist nende valikute ümber. See positsioneerib ettevõtte oma valdkonnas unikaalsel viisil, võimaldades saada konkurentide ees püsiva eelise ja pakkuda oma toodete ja teenustega klientidele paremat väärtust.

Tüüpilised väärarusaamad strateegiast

Juhtimisekspert Roger L. Martin on tabavalt täheldanud, et valikute tegemine on raske töö ning paljud juhid keskenduvad pigem põletavatele jooksvatele küsimustele kui sellele, mis on tegelikult tähtis. On loomuomane hoida erinevad võimalused avatuna niikaua kui võimalik. Selle asemel, et kulutada ressursse põhjaliku strateegia väljatöötamiseks ja raskete otsuste langetamiseks, kipuvad juhid R. L. Martini kogemuse kohaselt lähenema strateegiale puudulikult ja ebaefektiivselt:[2]

  1. Strateegia defineerimine visioonina. Missioon ja visioon on üksnes osa strateegiast, kuid need ei hõlma kitsamaid valikuid, millises äris tegutseda ja millises mitte, ega anna juhiseid konkurentsivõimelise äri ülesehitamiseks ja soovitud eesmärkideni jõudmiseks. 
  2. Strateegia defineerimine plaanina. Tegevusplaanid on samuti osa strateegiast, ent ei ole eraldiseisvana piisavad. Plaanis võivad olla küll kirjas ettevõtte tegevused ja ajakava, kuid puudub kindlus, et tegevused loovad ettevõttele jätkusuutliku konkurentsieelise.
  3. Pikaajalise strateegia võimalikkuse eitamine. Kuivõrd maailm muutub peadpööritavas tempos, argumenteerivad mõned liidrid, et kaugele ettevaatavat strateegiat pole võimalik (või mõtet) luua ning organisatsioon peaks terendavatele võimalustele ja ohtudele jooksvalt reageerima. Selliselt mõtlev ettevõte on R. L. Martini sõnul lihtne saak strateegiliselt mõtlevatele konkurentidele. Google, Microsoft ja Apple on tõestanud, et strateegia mitte üksnes ei ole võimalik sellises keskkonnas, vaid et muutused pakuvad atraktiivseid võimalusi oluliseks väärtusloomeks ja konkurentsieeliseks.
  4. Strateegia defineerimine status quo optimeerimisena. Optimeerimine on teinekord äris tõhus tööriist, mis võib küll tõsta efektiivsust ja luua väärtust, kuid eksisteerib risk, et ettevõte kulutab oma ressursse valede tegevuste või tervikuna ebaefektiivse ärimudeli optimeerimiseks. Seetõttu ei ole optimeerimine käsitletav ka strateegiana.
  5. Strateegia defineerimine parima tegevuspraktikana. Igas valdkonnas eksisteerib palju järeleproovitud ning üldlevinud lähenemisi. Seetõttu mõtestavad mõned organisatsioonid strateegiat kui konkurentidega samade tegevuste tegemist, kuid efektiivsemalt. Samasus ei ole strateegia ja toodab keskpärasust.         

Nõustaja on abiks suure pildi nägemisel

Tark strateegiline juhtimine hoiab fookuses ettevõtte missiooni ja eesmärke ning otsib parimaid lähenemisi kliendile eristuva väärtuspakkumise tegemiseks. See toetub varasemale kogemuste pagasile ning võtab arvesse kõiki kriitilisi võtmetegureid nii organisatsiooni välis- kui ka sisekeskkonnas, et luua jätkusuutlik konkurentsieelis (tööstusharu olukord, ärivaldkonnad/-segmendid, partnerid, kliendid, ettevõtte ressursid ja kulude struktuur, konkurentide tegevus jms ning seonduvad tugevused, nõrkused, ohud, võimalused).

Küsimus, millises turule või ärisegmendile keskenduda ning milline oleks kohane võidustrateegia, nõuab kompleksset analüüsi. Veelgi keerulisemaks võib osutuda parima strateegia alternatiivi väljaselgitamine ja selle „mahamüümine“ juhtkonnale või hoopis strateegia elluviimiseks vajalike struktuuride ja süsteemide loomine ning muudatuste juhtimine. Ent oskuslike juhtimis- ja kommunikatsioonivõtete abil on võimalik üles ehitada dialoogil põhinev organisatsioonikultuur, mis soodustab soovitud tulemusteni jõudmist.      

Grant Thorntoni spetsialistid on lahkesti valmis aitama oma kliente strateegilise juhtimise küsimustes. Selleks saame pakkuda mitmeid teenuseid:

  • Strateegiline audit ja juhtimiskonsultatsioonid – strateegiline audit on organisatsiooni strateegiline tervikanalüüs, eesmärgiga hinnata olemasolevaid eesmärke ja strateegiat. Auditi tulemused on aluseks strateegiliste juhtimisotsuste tegemisele organisatsiooni tulemuslikkuse parandamiseks. 
  • „6-box“ mudel – Grant Thorntoni spetsialistid on koostöös Oxfordi Ülikooli teadlastega välja töötanud mudeli, mis aitab ettevõtte juhtkonnal tuvastada ja tegeleda väljakutsetega, mis nende ees seisavad lühi- ja keskpikas perspektiivis ettevõtte strateegia elluviimisel. See tööriist aitab vastu võtta strateegilisi otsuseid, prioriseerida tegevusi ja koostada konkreetseid tegevusplaane. Nagu nimeski öeldud, keskendub 6-box mudel kuuele valdkonnale: strateegilised eesmärgid, kasvu rahastamine, riskid ja regulatsioonid, äritegevuse optimeerimine, juhtide ja talentide kaasamine ning omanike vara väärtuse kasvatamine.
  • Finantsprojektsioonid ja eelarvestamine – strateegilised alternatiivid tähendavad ühtlasi erisusi vajaminevates ressurssides, investeeringute riskitasemes ja nende tasuvuses. Meie ettevõtte rahanduse meeskond ühendab erinevaid finantsjuhtimise, -nõustamise, -arvestuse ja strateegilise planeerimise kompetentse. Aitame klientidel koostada finantsprojektsioone, -prognoose ja -eelarveid, samuti tasuvusuuringuid ja finantsanalüüse.
  • BenchmarkingGrant Thorntonil kasutuses on andmebaasid, mis võimaldavad analüüsida ärivaldkonna üldisi finantsnäitajaid ja ettevõtete tootlikkust. Võrdlemine aitab paremini hinnata organisatsiooni hetkepositsiooni ja seada sobilikke eesmärke ja mõõdikuid. 
  • Coachingcoach aitab juhil ja meeskonnal analüüsida ja mõtestada nii kogemusi, ideid kui ka eesseisvaid väljakutseid ning saavutada seatud eesmärke. Grant Thornton Balticu juhtimiscoach Katrin Oblikas pakub klientidele nii individuaalset kui ka meeskonna coaching’ut. Samuti nõustab ta ettevõtteid organisatsioonikultuuri ja inimeste arendamise strateegia väljatöötamisel ning elluviimisel ja kultuuriliste muudatuste juhtimisel. Katrinile on omistatud ICF PCC ( International Coach Federation Professional Certified Coach) akrediteering.


[1] Michael Porter. „Competitive Strategy: Techniques for Analyzing Industries and Competitors”. New York: Simon & Schuster, 1980.

[2] Alan G. Lafley, Roger Martin. „Playing to Win: How Strategy Really Works“. Harvard Business Review Press, 2013.