Kestikkusaruandlus

Kas Omnibus aitab meid bürokraatiarägastikust välja?

Alar Urke
Autor:
insight featured image

Euroopa Komisjon avaldas 26. veebruaril olulisi ettepanekuid Euroopa Liidu  kestlikkuse eeskirjade leevendamiseks. Omnibusi nimeline ettepanekute pakett hõlmab ettevõtete kestliku aruandluse direktiivi (CSRD), ettevõtete kestliku hoolsuskohustuse direktiivi (CSDDD) ja taksonoomiamääruseid. 

Lisaks pakub Omnibus muudatusi Euroopa Liidu (EL) regulatsiooni muudes aspektides. Need ettepanekud esitatakse ligikaudu nelja nädala pärast Euroopa Parlamendile vastuvõtmiseks. 

Mida Omnibus endast kujutab?

Omnibusi üldine eesmärk on aruandluskoormuse vähendamine, eriti väiksemate ja keskmise suurusega ettevõtete puhul. Muudatuste siht on turgutada EL-i majanduskeskkonda. 

Kui Omnibus-pakett võetakse vastu kavandatud kujul, on sellel märkimisväärne mõju mitmele  valdkonnale. 

1.    Kestliku aruandluse direktiiv (CSRD)

Omnibus muudab oluliselt mitmeid CSRD-s sätestatud võtmevaldkondi. Peamised muudatused hõlmavad järgmist:

  • Kohaldamisala vähendamine: praegune CSRD kehtib kõikidele suurettevõtjatele (st üksustele, mis vastavad kahele järgmisest kolmest kriteeriumist: 50 miljonit eurot tulu, 25 miljonit eurot bilansimaht, 250 töötajat), samuti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE-d), mille väärtpaberid on noteeritud EL-i reguleeritud turul. Ettepanek on piirata direktiivi reguleerimisala nii, et see hõlmaks ainult üle 1000 töötajaga suurettevõtjaid (st ettevõtteid, kus on 1000 või enam töötajat ja kas 50 miljoni euro suurune netokäive või üle 25 miljoni eurone bilansimaht). See tähendab, et alla 1000 töötajaga üksustele ei rakenduks täismahus aruandluskohustus, kuid nad võivad VKE-de jaoks väljatöötatud vabatahtlike standardite (VSME) alusel esitada aruandeid vabatahtlikult. Euroopa Komisjoni (EK) hinnangul vähendab see aruandluskohustusega ettevõtete arvu ligikaudu 80%.
  • Väärtusahela ülempiir: üksused, mis ei kuulu enam aruandluskohustuslaste hulka, saavad piirata teavet, mida reguleerimisalasse jäävad üksused saavad neilt nõuda. See piirdub vabatahtlike standardite alusel nõutava teabega, mis on vähem kõikehõlmav kui Euroopa kestlikkusaruandluse standardi (ESRS) täielikud nõuded. See aitab tagada, et suurte ettevõtete kestlikkusaruandluse nõuded ei koorma väiksemaid ettevõtteid (näiteks koostööpartnereid, tarnijaid) nende väärtusahelas.
  • Aruandlusnõuete edasilükkamine: ettepanek on lükata kahe aasta võrra edasi CSRD reguleerimisalasse kuuluvate ettevõtete (ehk 2025. aasta kohta aruande esitama pidanud ettevõtted) aruandlusnõue. See tähendab, et nad peaks kestlikkusaruande esitama kas 2026. või 2027. aasta kohta.  
  • Täiendavate nõuete piirangud: ettepanek on kaotada sektorispetsiifilisi standardeid.

2.    Lisaks toimuvad muudatused EL-i taksonoomias ja CSDDD osas. Täpsemalt saab lugeda siit.

3.    Muud muudatused: Omnibusiga kavandatakse ka muudatusi, mis on seotud süsinikdioksiidi piiride kohandamise mehhanismiga (CBAM), samuti ettepanekuid teatud investeerimisprogrammide kasutamise lihtsustamiseks ja optimeerimiseks. Täieliku ettepaneku lingid ja üksikasjaliku kokkuvõtte leiate EK pressiteatest siit.

Mida see ettevõtetele tähendab?

Aruandluse lihtsustamine ja nõuete muutmine vähendavad märkimisväärselt paljude väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete aruandluskoormust. Lisaks saavad keerukuse vähendamisest kasu kõik ettevõtted, olenemata sellest, kas nad teevad lihtsalt mõjualade hindamise või peavad esitama aruande täieliku ESRS-i alusel.

Usun, et ettepanekud võimaldavad ettevõtetel võtta nüüd rohkem aega CSRD nõuete analüüsimiseks, võimaldades neil kehtestada protsessid ja kontrollimehhanismid, mis on vajalikud kvaliteetse kestlikkusaruandluse koostamiseks. 

Praegu on EK eesmärk menetleda muudatusettepanekuid sellises tempos, mis võimaldab detsembriks 2025 iga liikmesriigi raamatupidamisseadusi uuendada. Ettevõtetele võib risk olla see, et muudatused sellisel kujul või plaanitud tempos läbi ei lähe ja kestlikkuse aruanne tuleb siiski esitada. Sel juhul läheb ettevõtetel, kes ei ole CSRDga alustanud, väga kiireks.

Ettevõtetel, mis enam tõenäoliselt ei kuulu CSRD kohaldamisalasse, soovitame rakendada vabatahtliku standardi nõudeid, mis on ESRS-iga võrreldes oluliselt lihtsamad, selgemad ja vähem ettevalmistust nõudvad. Kestlikkusaruandluse raporti olemasolu ja sisuliste tegevuste näitamine klientidele, koostööpartneritele ja finantseerijatele ei kao päevakorrast ning see on hea võimalus näidata end innovaatilise ettevõttena. 

Grant Thornton Baltic saab Teie ettevõtet kestlikkusaruandluse koostamisel aidata nii ESRS-i kui ka VSME standardi alusel.

 

Võtke meiega ühendust