Ettevõtete kaheprotsendilise tulumaksuga hakatakse praeguse seisuga maksustama ka raamatupidamislikku kasumit ehk kasumit, mida ettevõttel tegelikult pole.
"Mujal maailmas, kus kehtib kasumi maksustamise süsteem, ei võeta üldreeglina arvesse realiseerimata, ümberhindlustest tekkivaid kasumeid ja kahjumeid," rääkis Grant Thornton Balticu partner ning maksuvaldkonna juht Kristjan Järve.
Arvestuslik kasum võib tekkida kinnisvarainvesteeringute kajastamisel õiglase väärtuse meetodil. "Inflatsioonilises keskkonnas mingi intervalliga, üldiselt 1–3 aastaga toimub kinnisvara üleshindlus. See otseselt mõjutab perioodi kasumit, millelt tuleb maksu maksta," rääkis Grant Thornton Balticu vandeaudiitor ning partner Martin Luik. "On ilmselt nüüd motivatsioon lükata see hindamine tulevikku või olla pessimistlikum." Kui väärtust ei korrigeerita, ei ole ka mõju perioodi kasumile, lisas ta.
Sellised probleemid on veel finantsinvesteeringute, põhivara, omanikulaenu diskonteerimise, osalusoptsioonide ja palju muuga. Samuti võivad maksud erineda kohaliku (EFS) ja rahvusvahelise (IFRS) standardi vahel.
Tõenäoliselt polnud poliitilise tellimuse ja ajapuuduse tõttu ministeeriumil aega erisusi läbi analüüsida ja arvesse võtta, ütles Järve. Siiski loodab ta, et seaduseandja ise annab veel lisaks paremaid juhiseid ja raamistiku.
Kuulake saatest “Kasvukursil” pikemalt, millele peaks ettevõtja või ettevõtte juhina eriliselt tähelepanu pöörama, et maksude maksmisel mitte hätta jääda.
Intervjueeris Ireene Kilusk.
Kuulake saadet:
Kuulake „Kasvukursil“ kõiki saateid järgi meie teemalehel
Võtke meiega ühendust
