Jätkusuutlikkusest saab konkurentsieelis

Grant Thorntoni rahvusvahelise ettevõtlusraporti uuringuandmed näitavad, et jätkusuutlikkus on nüüdseks oluline prioriteet ning enam kui kuus igast kümnest ettevõttest (62%) usub, et jätkusuutlikkus on sama tähtis või tähtsamgi kui finantsedu. [i]

Vaadake videot:

Oleme täheldanud, kuidas jätkusuutlikkuse tähtsus on keskmise suurusega ettevõtete jaoks kasvanud alates COVID-19 pandeemia algusest. 41% uuringule vastanuist leidis, et see on muutunud „palju rohkem“ tähtsaks ja 30% „natuke rohkem“ tähtsaks.

„Pandeemia on näidanud ettevõtetele nii seda, et nad suudavad kiiresti kohaneda, kui ka seda, et nende sidusrühmad – töötajad, investorid ja kliendid – peavad jätkusuutlikkust oluliseks,“ selgitab Iisraelis asuva Fahn Kanne Grant Thorntoni sidusettevõtte Good Vision tegevjuht Ivri Verbin. „Mõistlik on panna jätkusuutlikkus mis tahes uue ärimudeli või tulevikuplaanide keskmesse.“

Paljude ettevõtete jaoks, kes väga tahaksid jätkusuutlikumaid äritavasid rakendada, seisneb probleem arusaamises, millist tegevust prioriteediks pidada ning kuidas süsinikuheite vähendamist, mitmekesisust ja sotsiaalset vastutust kõige tõhusamalt oma ärimudelisse siduda.

Tuginedes oma kogemustele Grant Thorntoni jätkusuutlikkuse alaste lahenduste juhtkomisjoni kaasesimehena, lisab Ivri: „Jätkusuutlikkuses kurvi võrra teistest ees olles annate märku oma ettevõtte tugevusest ja kindlustate oma turul juhtpositsiooni.“

Jätkusuutlikkuse kasu äritegevuses

Nende ettevõtete hulgas, kes panevad jätkusuutlikkusele suuremat rõhku, on kõige levinum põhjus tõhususe suurendamine ja kulude vähendamine. Seda mainis 42% rahvusvahelise ettevõtlusraporti uuringule vastanutest, mis viitab reaalsele majanduskasule, mida nad jätkusuutlikkuses näevad.

„Seisukoht, et jätkusuutlikkus aitab muuta ettevõtteid tõhusamaks, on seotud ringmajanduse megatrendiga,“ ütleb Grant Thorntoni Suurbritannia ettevõtte avalike teenuste nõustaja Mark Williams. „Põhimõtteliselt tähendab see ühelt poolt kaevandatavate ja kasutatavate materjalide koguse vähendamist ja teiselt poolt prügimäele minevate jäätmete koguse piiramist.“

Mark toob näiteks ühe näituste korraldamisega tegeleva firma – see on sektor, mis on tavapäraselt tekitanud väga palju jäätmeid. „Osana oma uuest tegutsemisviisist hakkasid nad valmistama kasutatud plastist – ka taaskasutatud materjalist – stende, mida sai uuesti kasutada ja näituse lõppedes alles jätta,“ selgitab ta. „Samuti tegid nad pöörde oma ärimudelis, muutes selle teenusepõhiseks ja hakates oma tooteid müümise asemel välja rentima.“

Strateegiamuudatus ei tähendanud mitte ainult seda, et äritegevus on jätkusuutlikum, vaid ka seda, et see on tõhusam ja toob kokkuvõttes rohkem kasu.

Kapitali ja jätkusuutlikkuse seos

Lisaks tegevuse tõhustamisele on kapitalile juurdepääsu parandamine veel üks oluline põhjus, miks ettevõtted jätkusuutlikkusele rõhku panevad. Selle teguri tähtsus on viimase aasta jooksul muljetavaldavalt kasvanud ja rahvusvahelise ettevõtlusraporti uuringus mainis seda 37% vastanutest, kes seda valdkonda prioriteetseks peavad.

Grant Thorntoni Suurbritannia ettevõtte keskkonna- ja sotsiaalvaldkonna juht Scott Wilson selgitab: „Ettevõtte suhtumist jätkusuutlikkusse võib vaadelda märgina riskijuhtimisest – pangad ja börsivälistesse ettevõtetesse investeerivad ettevõtted vaatavad laenuandmise või investeeringute tegemise üle otsustamisel näiteks seda, kuidas ettevõte käsitleb keskkonnaküsimusi.“

Ivri on sellega nõus: „Jätkusuutlikkuse asetamine äritegevuse keskmesse on oluline osa riskijuhtimisest ja näitab, et teie ettevõte on valmis haarama eluliselt tähtsatest võimalustest, olgu nendeks suurettevõtetega lepingute sõlmimine või juurdepääs rahastusele investoritelt, kes üha tõenäolisemalt rakendavad keskkonna-, sotsiaalse ja hea juhtimistava kriteeriumeid.“

„Jätksuutlikkusele ülemineku möödapääsmatus on sarnane mõne aasta tagusele digipöördele – paljud ettevõtted rääkisid sellest rõõmsalt, aga ei teinud suurt midagi, kuni neil ei olnud enam teist valikut,“ lisab Ivri.

Töötajate ja klientide lojaalsuse ajend

Jätkusuutlikkusest on ka töötajate ja klientide jaoks saamas üks märkimisväärselt tähtis valikuajend. Kuna üldsuse teadlikkus kliimamuutustega tegelemise tähtsusest suureneb, ootavad inimesed oma tööandjatelt üha enam vastutustundlikku käitumist. Arvestades asjaolu, et paljud ettevõtted on avastanud end olevat „talendisõjas“ (peaaegu 60% ettevõtetest mainis muret, et oskustöötajate olemasolu puudus takistab edasist kasvu), võib korralik jätkusuutlikkusstrateegia anda lahinguväljal tõelise eelise.

Samasugune surve eksisteerib ka tarneahelas. Grant Thorntoni üleilmne uuring näitab, et 31% jätkusuutlikkuse prioriteediks seadnud keskmise turusegmendi ettevõtetest teevad seda klientidepoolsest survest motiveerituna ja see on miski, mis aja jooksul vaid suureneb. „Iga suurettevõte tugineb keskmise suurusega ettevõtetele, mis varustavad teda komponentidega, olgu nendeks siis protsessid, inimesed või lahendused,“ lisab Scott.

Milliseid takistusi tuleb keskmise suurusega ettevõtetel ületada?

Edusamme jätkusuutlikkuse valdkonnas pidurdab terve rida takistusi, millega tegelemine nõuab eri strateegiaid. Kui osade takistustega saab õigete oskuste ja väljaõppe korral tegeleda ettevõttesiseselt, nõuab keerukamate takistuste ületamine abi väljastpoolt.

„See kõik vajab kindlustunnet, et ära arvata kõige tõenäolisemad küsimused, mida küsima hakatakse, ja koguda vastamiseks vajalikud andmed,“ räägib ettevõtte

„Kuigi jätkusuutlikkuse alase aruandluse raamistikke on palju, on keskmise suurusega ettevõtted nende rakendamisel paindlikumad kui suurettevõtted,“ lisab Ivri. „Nad saavad tegeleda aruandlusega fokusseeritumalt ja rohkem kooskõlas oma strateegiaga kui need ettevõtted, mille aruandlus on eeskirjadega sätestatud.“

„Ülimalt tähtis on siin saada ettevõtte juhid piisavaid ressursse eraldama. Kui puudub omanike või aktsionäride toetus, ei aita mis tahes kogus head tahet. Seega tuleb need inimesed toimuvaga kurssi viia,“ lisab Grant Thornton Internationali finantsaruandluse abidirektor Sarah Carroll.

Jätkusuutlikkus praktikas: kust alustada oma strateegilist teekonda

Lootust andev on asjaolu, et 43% keskmise turusegmendi ettevõtetest on nüüdseks koostanud jätkusuutlikkusstrateegia ja hakkavad tegutsema. Ent strateegiate väljatöötamise ja elluviimise vahel on suuri lünki.

„Paljud ettevõtted pöörduvad meie poole küsimustega „Mis on meie jaoks esimene samm?“ ja „Mida me peaksime tegema homme?““ räägib ettevõtte Grant Thornton USA keskkonna-, sotsiaalse ja hea juhtimistava valdkonna juht Angela Jhanji. „Teekond jätkusuutlikkuseni ei seisne mitte ainult aruandluses, vaid selles, kuidas visiooni, missiooni või eesmärki esitleda ning kuidas keskkonna-, sotsiaalse ja hea juhtimistava alase tegevuse muutus ja integratsioon ellu viia.“

Ivri: „Ettevõtted peaksid alustama dialoogist sidusrühmadega – klientide, töötajate, juhtkonna ja investoritega –, et paika panna, milline peaks jätkusuutlikkusstrateegia olema ja millised on konkureerivad huvid. Samal ajal tuleb seada prioriteedid ja keskenduda sellele, mis on ettevõtte missiooni seisukohast oluline.

„Kolmas aspekt on veenduda, et finantsandmed on kooskõlas sellega, mida räägite. Siin ei ole nii, et „kõigepealt teen raamatupidamise ära ja siis tegelen jätkusuutlikkusega.“ Igakülgne lähenemine on kaugelt tõhusam.

Pandeemia: proovikivi ja võimalus

„Ettevõtted, kes on jätkanud jätkusuutlikkusega tegelemist ka pandeemia ajal, on saatnud oma turule ja sidusrühmadele olulise signaali,“ kinnitab Ivri. „Nad on näidanud, et elavad oma väärtushinnangute kohaselt, olgu siis pakkudes rohkem tervishoiuteenuseid oma töötajatele või soodsamaid lepingutingimusi COVID-19 tõttu rohkem kannatanud tarnijatele või klientidele. Valmidus tegutseda ka lühiajaliste raskuste korral pikaajalise perspektiiviga on jätkusuutlikkuse peamine tugisammas ja see toob ettevõtetele tulevikus palju kasu.“

______________________________________

i. Käesolevas artiklis viidatud Grant Thorntoni rahvusvahelise ettevõtlusraporti andmed põhinevad 29 majanduspiirkonna ligikaudu 5000 ärijuhi arvamustel. Uuring viidi läbi 2021. aasta maist juunini.