„Eks see mingi pisik ole,“ sõnastab Grant Thornton Rimessi partner ja vandeaudiitor Janno Greenbaum põhjuse, mis sunnib teda end jooksumaratonidel proovile panema. Olgu siis paduvihmas ja jaheduses või hoopis lagipähe lõõskava päikese käes.
Nagu öeldakse: kes teeb, see jõuab. Nii ka Janno, kelle kontole on nelja aastaga kogunenud muljetavaldavad 28 jooksu- ja 29 suusamaratoni. Esimest korda pani ta jooksumaratoonari särgi selga 2010. aastal SEB Tallinna maratonil ning esimesel välismaratonil lippas poolteist aastat hiljem Stockholmis. Rootslaste pealinnas toimunud jooksuüritus on talle meelde jäänud ka ühe ekstreemsemana. „Stockholmi maraton toimus 2. juunil, aga väljas oli 4 kraadi sooja ja vihma sadas. Lehed kirjutasid, et jõulude ajal oli soojem ilm olnud! Mul polnud kindaidki ja kui tossupaelad lahti tulid, olid käed nii kohmetunud, et oli võimatu paelu taas kinni siduda,“ meenutab Janno ekstreemset kogemust jaanikuisest Stockholmist.
Ometi ei võtnud see tal jooksuisu ära ning riburada pidi on järgnenud aina uusi ja uusi jookse. Näiteks sel aastal on Janno osalenud juba 11 maratonil ja 2015. aastal on plaanis osaleda kaheksal. Vandeaudiitorile omase täpsuse ja põhjalikkusega peab Janno oma osalemiste, välja joostud aegade, kulude jms üle täpset arvestust ning mis seal salata, põhjalikkus ja ette planeerimine on maratonidele pääsemiseks tegelikult hädavajalik.
Inimesi on tabanud spordihullusNii aitabki loomuomane põhjalikkus Jannol maratonielus n-ö joonel püsida, sest nagu ta ise ütleb, on inimesi nii Eestis kui mujal maailmas tabanud spordihullus. „Tuleb aasta ette planeerida, et suurtele jooksudele või suusaüritustele osalemisvõimalus saada ja seegi ei pruugi aidata. Näiteks 2015. aasta Vasaloppeti murdmaasuusatamise maratonile müüdi 16 000 stardikohta välja 90 sekundiga!“ kirjeldab Janno. Jannol on Vasaloppetilt üks medal juba käes ja nii arvabki ta, et kuigi tal õnnestus 16 000 õnneliku sekka pääseda, siis osalema ta 2015. aastal siiski ei lähe, kuna samal ajal toimub teinegi pinget pakkuv suusasõit.
Osadel maratonidel ei loe aga piletiostmisel kiirus, vaid hoopis loosiõnn. Näiteks Londoni maratonile, mis on ühtlasi maailma suurimaid heategevusüritusi, loositakse osalemisvõimalus ning Janno sõnul tundub talle, et neil, kes osalemise eest alla 2000 naela pakuvad, ei ole lootustki löögile pääseda. Summad, mis niimoodi heategevuseks kogunevad, on loomulikult suured – näiteks tänavu saadi kokku veidi üle 53 miljoni naela. „Sul võib olla aega, raha ja muid võimalusi, aga ikkagi ei pruugi sa loosiga löögile pääseda,“ nendib Janno, kes on kaks korda üritanud Londonisse jooksma saada, kuid tulutult.
Mitte ühtegi katkestatud jooksumaratoni
Aga miks ta seda kõike siis teeb? Joosta 3,5-4 tundi 42 kilomeetri ja 195 meetri läbimiseks ei ole ju käkitegu ning kui stardijoonele pääsemine veel keeruliseks ka tehakse…? Isa eeskujul terve elu sporti teinud Janno sõnul on see sisemine vajadus. „Võistlusmomenti ma niivõrd oluliseks ei pea. Mul on iga kord eesmärk maraton läbida ja saada positiivne elamus, mitte niivõrd teatud aeg välja joosta või sõbrast parem olla,“ kirjeldab Janno, kes käibki jooksmas koos sõbraga ning saab pealtvaatajate seast otsida elukaaslase ergutavat pilku.
Kuigi aiman vastust juba ette, küsin siiski, kas ta vahel katkestanud on. Nagu arvata oligi, siis jooksumaratonidel pole seda juhtunud, küll aga katkestas Janno kord Haanja100 rattavõistluse – ja loomulikult kahetses seda.
Samas tunnistab ta, et eks paaril korral on joostes nii suur n-ö sein ees olnud, et on tekkinud mõte pooleli jätta. Kuid nagu öeldud, mõtteks on see jäänudki. Üks läbi aegade raskemaid jookse oli Jannol tänavu Šveitsis, kus Alpides toimus mägimaraton Swiss Alpine. „Raja kõige kõrgem punkt oli 2700 meetri peal ning kümmekond meetrit jooksime läbi lume. Sooja oli umbes 3-4 kraadi. Ja kui arvata, et mäest alla laskudes saab puhata, siis tegelikult see nii pole, sest rada on libe ja kivine,“ selgitas Janno, kes läbis distantsi 5 tunni ja 49 minutiga. Arvestades raja raskust, pole ka imestada, et osalejate arv jääb Swiss Alpinel umbes 1000 inimese kanti, vastukaaluks umbes 40 000 jooksjale Londonis või Berliini maratonil, mis on maailma üks suuremaid jooksuüritusi.
