Niinimetatud vilepuhujate kaitse seadus on tekitanud ettevõtjates hirme võimalike alusetute ja negatiivsete kaebuste laviini ees, kuid avatud sisekultuuriga ettevõtetel pole midagi karta, rääkis Telia isikuandmete kaitse ekspert Andrus Hinrikus.
„Kui ettevõttel hakkabki tulema hästi palju kaebusi selle liini kaudu, siis võib-olla on see hea tagasiside ka ettevõtte juhtkonnale, et varem puudus võimalus avatult neist probleemidest rääkida või pole ennetavaid tegevusi,“ ütles Hinrikus. „Meil on 1500 töötajat, sadu tuhandeid kliente ja sadu partnereid, kuid meie räägime kümmekonnast kaebusest aastas, mis tuleb läbi selle süsteemi,” lisas ta.
Vajadus välise menetleja järele võib tekkida keerulisemate kaebuste korral. Grant Thornton Balticu partner ja õigusnõustamise valdkonna juht Kristel Tiits kirjeldas üht markantset ahistamise juhtumit, kus ettevõte ei tegelenud kaebusega ja probleem eskaleerus sellepärast, et töötaja teavitus pandi nii-öelda sahtlisse. „Kui oleks olnud sisemine või väline menetleja, siis ta oleks pidanud sellega tegelema seaduses sätestatud tähtaja järgi,“ rääkis Tiits. „Kui teema juhtkonnani jõudis, siis oli asi juba väga hapu.“
Siiski on nn vilepuhuja kaitse seadus ka vajalik ettevõtte maine kaitsmiseks, et töötaja saaks rääkida oma probleemidest usaldusväärsele inimesele ja probleemid saaks lahendada ettevõtte sees või välise menetleja abiga. „Alati on hea, kui kõik probleemid tulevad välja ettevõtte sees ja neid on võimalik ettevõttes lahendada, kui et töötajal ei ole muud võimalust, kui minna avalikkusele oma probleeme rääkima,“ ilmestas Hinrikus.
Kuula saatest „Kasvukursil“, millised kaebused vilepuhuja süsteemist tulevad, kuidas see aitab kaitsta ettevõtte mainet ja mida teha, kui kedagi tööl ahistatakse, kiusatakse või rikutakse muid õigusi.
Intervjueeris Ireene Kilusk.
Kuulake saadet:
Kuulake „Kasvukursil“ kõiki saateid järgi meie teemalehel
Võtke meiega ühendust
