2025. aastal tuleb avaliku huvi üksustel esimest korda koostada 2024. aasta kohta kestlikkusaruanne, mille õigsust peab kontrollima audiitor. Grant Thornton Balticus sai üheksa audiitorit kestlikkusvandeaudiitori kutse, nii et saame ettevõtjatele uue kohustuse täitmisel abiks olla.
Uus nõue tuleneb Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse direktiivist, mille Eesti võttis oma seadusandlusesse üle. Kestlikkusaruande eesmärk on hinnata ettevõtete tegevuse mõju keskkonnale, sotsiaalsele heaolule ja majanduslikule kestlikkusele. Tegemist on üsna uue valdkonnaga, mistõttu tuli Eestis koolitada ja atesteerida ka kestlikkusaruande auditeerimiseks pädevaid audiitoreid.
2024. aasta sügisel korraldas Audiitorkogu kestlikkusaruandluse teemal põhjaliku koolitusprogrammi, kus osalenud audiitorid tutvusid kestlikkusaruande koostamise ja kontrollimise standardite ning valdkonda reguleerivate õigusaktidega. Koolitus lõppes atesteerimisega, mis oli kõikide Grant Thornton Balticust koolitusel osalenud vandeaudiitorite jaoks edukas. Kestlikkusvandeaudiitori kutse said Helery Roos, Martin Luik, Merle Rõbovõitra, Tarmo Rahkama, Anni Vaiksaar, Mart Nõmper, Meelika Mülla, Janno Greenbaum ja Julia Svidun.
![Kestlikkusvandeaudiitorid]()
Pildil vasakult: Helery Roos, Martin Luik, Merle Rõbovõitra, Tarmo Rahkama, Anni Vaiksaar, Mart Nõmper, Meelika Mülla, Janno Greenbaum, Julia Svidun
Kes peavad kestlikkusaruande koostama?
Majandusaasta aruandes peavad 2024. aasta kohta kestlikkusaruande koostama ja avalikustama avaliku huvi üksused. Need on üle 500 töötajaga ettevõtted, kelle väärtpaberitega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul või kes tegutsevad krediidiasutuse või kindlustusandjana. Edaspidi laieneb kestlikkusaruande koostamise kohustus ka suurettevõtetele/kontsernidele (2025) ning börsil noteeritud väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele (2026). Rahandusministeeriumi hinnangul puudutab see kohustus Eestis kokku 300 ettevõtet ja gruppi. Vaatamata sellele, et kolmandik neist saab kasutada konsolideerimise erandit, mis võimaldab kestlikkusaruannet mitte koostada (kui sama info on juba avaldatud emaettevõtja aruandes), on vaja kestlikkuse hindamise protsess ikkagi läbi viia ja olulisi kestlikkusaspekte mõõta, et anda sisend konsolideeriva üksuse aruandesse.
Soovi korral võivad kestlikkusaruande koostada ka need ettevõtjad, kellel see kohustus puudub. Küll aga võib see neile olla vajalik näiteks kolmandate osapoolte (investorid, pangad, koostööpartnerid) soovi tõttu. Selleks, et ka vabatahtlikud aruanded oleksid kvaliteetsed ja võrreldavad, on noteerimata väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks välja töötatud vabatahtlik standard. Tegemist on aruandlustööriistaga, mida mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad saavad vabatahtlikult kasutada enda jätkusuutlikkuse jälgimiseks ja info edastamiseks ESG-andmete päringutele oma äripartneritelt.
