Milleks koostada finantsprognoose?
Vajadus finantsprognooside koostamise järele võib tekkida erinevates olukordades. Toome siinkohal näiteks mõningad levinuimad olukorrad, kus ettevõtte juhtkond peab prognooside koostamise ette võtma.
- Ettevõtte osaluse õiglase väärtuse hindamine.
- Projekti äriplaani tasuvuse (NPV) hindamine.
- Ettevõtte varade ja firmaväärtuse hindamine kaetava väärtuse testi raames.
- Äritegevuse pikaajaliste eesmärkide seadmine ja visualiseerimine.
- Sisend juhtkonnale otsuste langetamiseks stsenaariumanalüüsi abil.
Praktikas näeme, et prognooside koostamine võib ettevõtte juhtkonnale osutuda tihti üsna keerukaks väljakutseks. Siin oleneb palju ettevõtte elukaare faasist. Prognoose koostatakse enamasti viieks kuni kümneks aastaks ja tavaliselt ei ole niivõrd pikka perioodi ette näha võimalik. See lisab prognoosidele omakorda kas vähemal või suuremal määral subjektiivsust. Sõltuvalt sellest, mis on prognooside koostamise eesmärk, on koostajal võimalik prognooside lõpptulemit olulisel määral mõjutada. Samas tasub alati mõelda, milliseid eeldusi kasutades saab jõuda võimalikult realistliku tulemuseni.
Millega arvestada finantsprognooside koostamisel?
Mõistlik on tegutseda sellises võtmes, et tulude ja kulude baaseeldused oleks realistlikud ja lähtuksid üldisest majandusloogikast. Täiendavalt tuleb arvesse võtta ka ettevõtte ja tema tegevusala spetsiifilisi nüansse.
Enne kui sukelduda päevadeks tabelarvutusprogrammi ja püüda kokku panna hulk mitmesuguseid arve, tuleks mõelda näiteks järgnevatele küsimustele.
- Millised on ettevõtte jaoks väärtust loovad sisemised ja välised tegurid? Milliseid võtmemõõdikuid peab rakendama, et jälgida äritegevuse tulemuslikkust?
- Milline on äritegevuse omapära – kas tegemist on sesoonse või stabiilse äriga?
- Millises kasvufaasis ettevõttega on tegemist? Kas riskihinnangus tuleb arvestada erinevate tegevusstsenaariumitega?
- Millest ettevõtte tulud tekivad? Kas ettevõttel on pikaajalised kliendid, ühekordsed kliendid, tähtajalised lepingud? Kas ettevõttel on võtmekliendid, kes võivad lahkuda?
- Milline on kulude struktuur ja millest kulude tase sõltub? On need juhtkonna sisemised otsused, tegevusvaldkonda reguleeriv seadusandlus, makromajanduslikud tegurid?
Finantsprognooside koostamisel on oluline järjepidevus ja kõikehõlmavus. Mõistlik on juhinduda eelkõige andmepõhisest lähenemisest, mis loob eelduse hästi põhjendatud prognoosidele. Nii-öelda õhust võetud sisendid tekitavad prognooside lugejas alati palju küsimusi ja võivad seega olla ka potentsiaalseks hilisemaks vaidlusallikaks.
Komistuskohad finantsprognooside koostamisel
Finantsspetsialistidena puutume kokku erinevatel arenguteekondadel olevate ettevõtetega. See on andnud meile võimaluse näha peamisi komistuskohti, millega ettevõtte juhtkond võib silmitsi seista, kui tekib vajadus prognoose koostama hakata. Järgnevalt oleme välja toonud mõned murekohad ja omapoolsed soovitused, millele juhtkond võiks tähelepanu pöörata.
Müügitulu lõputult kiire kasv
Müügitulu prognoosimisel ollakse tihti liialt optimistlikud ja joonistatakse prognoosiperioodi lõpuni ebamõistlikult kõrged kasvumäärad – seda eriti kasvufaasis ettevõtete puhul. Selleks, et kasvu realistlikumalt prognoosida, on võimalusel mõistlik siduda müügitulu prognoosid ettevõtte põhiliste mõõdikutega. See aitab kasvu hoida reaalselt saavutatavas vahemikus ja annab parema sisendi ettevõtte juhtkonnale, et planeerida tegevusi prognoositud tulemuse saavutamiseks. Müügitulu projektsiooni loomisel tuleb lisaks tähele panna, et ettevõte ei saa lõputult kasvada. Seega tasub läbi mõelda, millal võiks kasv stabiliseeruda.
Küpsemas arengufaasis ja pikema ajalooga ettevõtete puhul tasub vaadelda ajaloolisi kasvumäärasid, mis võib anda hea aluse tulevikuprognoosi koostamiseks, kui ettevõtte tegevus on ajalooliselt olnud stabiilne ja tulevikus ei ole plaanis äritegevuses olulisi muudatusi. Seejuures tasub arvesse võtta ka üldist prognoositud inflatsioonikasvu.
Kulude ala- või ülehindamine
Paratamatult võib juhtkond soovida näidata tulevaste perioodide kasumlikkuse taset ilusamana, kui see on tegelikkuses saavutatav. Ühest küljest võib küll eeldada, et juhtkond suudab ratsionaalsete otsustega kulubaasi teatud määral vähendada või kulude struktuuri muuta. Samas on teisest küljest oluline jälgida kulude prognoosimisel ka üldist majanduskeskkonda, st millised on prognoosimise hetkel inflatsiooninäitajad, tegevusvaldkonda mõjutavad regulatiivsed aspektid ja intressimäärade muutused, sest need võivad kulubaasile tulevastel perioodidel olulist mõju avaldada.
Kui üks murekoht võib olla kulude alahindamine, siis ka kulude ülehindamine ja liigne konservatiivsus ei pruugi samuti hea olla. Hindamise tarbeks prognoose koostades võib olla erinevaid motiive, miks ühel või teisel põhjusel peaks näiteks ettevõtte väärtus olema madalam, kui see objektiivselt lähenedes võiks tegelikkuses olla.
Madala lisandväärtusega lõpptulem
Hea prognoosi detailsus ja ülesehitus võtab arvesse prognoosi kasutuseesmärke ja lõpptarbija huvi. Näiteks kui prognooside koostamise eesmärk on anda juhtkonnale sisend informeeritud otsuste tegemiseks, ei piisa tõenäoliselt prognoosidest, mis ei lähe lihtsatest kasvumääradest ja suhtarvudest sügavamale. Prognoos tuleb üles ehitada viisil, mis annaks selle kasutajatele võimaluse lihtsasti tuletada ja kokku panna tegevuskava prognoositud tulemuste saavutamiseks. Samuti võiks kvaliteetne prognoos pakkuda ülevaadet eri stsenaariumite realiseerumise mõjust prognoositud tulemustele.
Mis vahe on eelarvestamisel ja finantsprognoosimisel?
Finantsplaneerimine ja eelarvestamine on võtmetähtsusega, et kujundada ettevõtte protsessidest suuremat pilti ja saada aru puudustest. Eelarve ja tegelike tulemuste võrdlemine aitab tuvastada vajakajäämisi organisatsiooni protsessides ja ebaefektiivsusi tegevustes. Mis kõige olulisem – eelarves püstitatud eesmärgid peavad olema saavutatavad. Juhtkonnal ei ole võimalik mõista ettevõtte tegevuses ja protsessides tegelikke kitsaskohti, kui koostatud eelarve ei käi sama rada ettevõtte reaalse tegevuse ja üldise strateegiaga.
Eelarve puhul räägime lühemast perioodist, tavapäraselt ühest aastast, ja eelarve on tugevalt seotud eelarvestatava perioodi kulutustele piirangute seadmisega. Eelarve puhul on märksõna pidev võrdlus tegeliku tulemiga ja eelarvet ei ole mõistlik perioodi vältel korrigeerida. Täpne eelarve pidamine aitab muuta finantsprognooside koostamist lihtsamaks, kuna annab ülevaate kulude dünaamikast. Seevastu finantsprognoosimine hõlmab äritegevuse pikemat perioodi ja prognooside jooksev uuendamine loob parema pildi eesootavast perioodist, võttes arvesse mitmesuguseid mõjureid, mis tegelikke kulusid või tulusid võrreldes eelarvestatuga on olulisel määral mõjutanud.
Kuidas Grant Thornton Balticu spetsialistid saavad aidata? Meie roll on ühest küljest aidata Teid finantsprognooside koostamisel, kuid teisest küljest on meie ülesanne ka juhtkonnalt saadud sisendite valideerimine. Selle eesmärk on anda tagasisidet prognooside realistlikkuse ja elluviidavuse kohta. Lisaks juhime tähelepanu prognooside kitsaskohtadele ja pakume välja täiustamisettepanekud.
