„Muudatuse põhieesmärk on ettevõtjate käibemaksubürokraatia vähendamine,“ sõnas Grant Thornton Balticu partner ja maksunõustamise valdkonna juht Kristjan Järve Äripäeva raadio saates „Kasvukursil“.
Praegu kehtivas süsteemis on tavaline, et Euroopa Liidu teistesse liikmesriikidesse füüsilist kaupa müüvad ettevõtjad peavad end sihtriigis käibemaksukohustuslaseks võtma ning igal pool eraldi deklareerima. Seda juhul, kui konkreetses riigis tehtud käive ületab seal kehtestatud piirmäärasid, mis jäävad Euroopa Liidus 35 000 ja 100 00 euro vahemikku. „Käibemaksukohustuslaseks registreerimine võtab näiteks Prantsusmaal aega neli kuud ja selle eest tuleb maksta tuhandeid eurosid. Jah, seda teenust saab sisse osta, kuid see on alustajale väga suur halduskoormus,“ kirjeldas Järve tänast olukorda.
Uus süsteem kaotab selle vajaduse ning võtab kasutusele alternatiivi, mida tänaseni on piloteeritud e-teenuste liikmesriikidesse müümisel. See tähendab, et Euroopasse kaupu müüv ettevõte saab võimaluse kõik maksud deklareerida koduses ja eestikeelses maksuameti portaalis. Ta peab vaid teadma, milline maksumäär tema konkreetsel sihtturul kehtib ning pärast seda jagab maksuamet ise andmed ja maksud laiali. Muudatus hakkab kehtima 1. juulil füüsiliste kaupade müüjatele, kelle klientideks on mittekäibemaksukohustuslastest Euroopa Liidu residendid ehk eraisikud.
Tõendamiskohustus ettevõtjal
Samas tähendab uue ja lihtsama süsteemi kasutuselevõtmine ettevõtja jaoks ka lisakohustusi. Nagu mainitud, peab ta teadma, millise maksumääraga ta oma kaupa Euroopa Liitu on müünud, kuid selle väljaselgitamiseks on omakorda vaja teada kliendi maksuresidentsust. „Kliendi identifitseerimine ja oma platvormide vastaval viisil ehitamine on väga suur väljakutse, teatavasti rahvusvaheliste maksete puhul on pangalingi kasutamine keeruline,“ märkis Järve.
Selleks, et deklareerida maksud konkreetsele riigile, peab ettevõtja vähemalt kahe andmepunkti alusel suutma tõendada, et tema klient asub vastavas riigis. „Neid andmepunkte on võimalik hankida kolmel viisil – esiteks küsida maksevahendajalt, teiseks kontrollida ostja IP-aadressi ning kolmandaks küsida inimese enda käest,“ selgitas uut süsteemi e-teenuste müüjana juba täna kasutav veebimajutuse pakkuja OÜ Rackly tegevjuht ja asutaja Heigo Protten.
Kui vähemalt kaks andmepunkti langevad asukohariigi suhtes kokku, on asi korras. Samas leidub Protteni hinnangul pahatahtlikke skeemitajaid, kes teadlikult oma maksuresidentsust erinevaid VPN-teenuseid kasutades varjavad. „Nii võib tekkida olukord, kus krediitkaart asub ühes, IP teises ja klient ise kinnitab end asuvat kolmandas riigis,“ nentis Protten. Motivatsiooniks asukoha varjamisel on kaupade erinevad hinnad turgude lõikes.
Samas kui tõendid on vastukäivad, aga samal ajal on mitme sihtriigi kohta vähemalt kaks andmepunkti, võib ettevõtja ise valida, kuhu maksud tasub. See on olulise tähtsusega valikuvõimalus, kuna käibemaksumäärad on Euroopa Liidu sees erinevad. Näiteks Eestis on käibemaksumäär 20 protsenti, Lätis ja Skandinaaviamaades veelgi kõrgem.
Järve rõhutas, et igal juhul peavad maksude tasumist ja sihtriiki tõendavad dokumendid säilima 10 aastat. „Teise riigi maksuamet võib Eesti maksuameti kaudu igal hetkel need andmed välja küsida,“ sõnas ekspert.
Väljaspool ei kehti
Kuigi süsteem muutub lihtsamaks Euroopa Liidu sees, ei rakendu see ühenduse piiridest välja. „Näiteks Brexiti tõttu pidime teenuseid müües juba praegu otsustama, kas registreerime end Suurbritannias maksukohustuslaseks või loobume sealsest turust,“ kõneles Protten. „Üritasin registreerida, kuid tulutult, teenusepakkuja tahaks aga selle eest 2000 naela, millele lisanduks iga kuu veel 500 naela asjade korrashoidmise eest, nii otsustasime Ühendkuningriigi turust loobuda.“
Järve lisas, et uue süsteemi kasutamisel on üks erand ka Euroopa Liidu sees. „Jõustuvat käibemaksu eriskeemi ei saa rakendada riikides, kus asub selle riigi klientidele müüdav kaubavaru,“ hoiatas ta. „Seal tuleb endiselt konkreetsele riigile otse käibemaks deklareerida kohaliku käibemaksukohustuslase numbri kaudu ehk kui Eestist müüdava kauba teekond ei hakka pihta siit, pole võimalik lihtsustatud skeemi kasutada.“
Maksuvaba piirmäär kaob
Kaupade tellimine muutub reformi tulemusena aga kulukamaks. Selle tulemusena kaob 22eurone piirmäär, mille pealt kaupade importimisel käibemaksu praegu tasuda ei tule. Järve sõnul on põhjuseks see, et täna suudetakse 80 protsenti liikuvatest kaupadest selle alla mahutada, sageli ka erinevaid skeeme kasutades ja asju kingitusteks vormistades.
Alates 1. juulist tuleb aga igalt väljastpoolt Euroopa Liitu tellitud kaubalt tasuda käibemaks. „Pole vahet, kas tellid Alibabast leedlambi või midagi kallimat,“ ütles Järve.
Kuulake saadet:
Kuulake „Kasvukursil“ kõiki saateid järgi meie teemalehel
