Praegu kestab ettevõtete majandusaasta aruannete äriregistrisse esitamise kõrghooaeg. Tasub teada, et äriregister pöörab tänavu taas kõrgendatud tähelepanu sellele, et ettevõtete omakapital oleks seadusega kooskõlas.
Hiljuti on mitmed äriregistrile aastaaruande esitanud ettevõtted saanud kirja, kus pööratakse ettevõtte juhatuse tähelepanu asjaolule, et nende omakapital ei vasta seaduses sätestatule. Samuti rõhutatakse, et kui omanikud ei tegutse, siis kustutab kohus äriühingu registrist.
Meeldetuletuseks – äriseadustiku kohaselt peab ettevõtte netovara olema vähemalt poolt osa- või aktsiakapitalist, kuid mitte vähem kui seaduses ettenähtud minimaalne osa- või aktsiakapital. S.t vähemalt 2 500 eurot osaühingu ning 25 000 eurot aktsiaseltsi puhul.
Paar praktilist soovitust
Kui ettevõtte omakapital ei ole seadusega kooskõlas, kuid majandusaasta aruanne vajab esitamist, on olukorra lahendamiseks erinevaid variante. Kaks võimalikku lahendust on järgnevad:
- Enne majandusaasta aruande esitamist äriregistrile soovitame kirjutada kas tegevusaruandesse või bilansipäeva järgsete sündmuste osasse lühidalt, mida on ettevõte otsustanud teha seadusega mitte kooskõlas oleva omakapitaliga. Samas saab bilansipäeva järgsetes sündmustes toimingutest kirjutada üksnes juhul, kui osanikud või aktsionärid on vastavasisulised otsused reaalselt vastu võtnud ja olemas on ka allkirjastatud otsus.
- Kui majandusaasta aruandest nähtub, et omakapital ei vasta seaduses sätestatule ja ettevõte parandab selle järgmise majandusaasta kestel, siis soovitame ettevõttel olukorra parandamise järel omal algatusel saata äriregistrile vastavasisuline teavitus koos uue bilansiga. Uuest bilansist peab olema näha, et omakapital vastab seaduses sätestatud nõuetele.
Abinõud omakapitali parandamiseks
Kui äriühingul on netovara vähem kui pool osa/aktsiakapitalist või vähem kui äriseadustikus nimetatud osa/aktsiakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud/aktsionärid otsustama:
- osa/aktsiakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osa/aktsiakapitalist ja vähemalt äriseadustikus nimetatud osa/aktsiakapitali minimaalse suuruse või
- muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena ühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osa/aktsiakapitalist ja vähemalt äriseadustikus nimetatud osa/aktsiakapitali minimaalse suuruse;
- osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või
- pankrotiavalduse esitamise.
Millised võiksid olla muud abinõud?
Ülaltoodud loetelus on muuhulgas öeldud, et kasutada võib ka muid abinõusid. Selline on ka seaduse tekst, mis jätab üsna palju ruumi tõlgendamiseks, millised need muud abinõud olla võivad. Muude abinõudena on kõige levinumad viisid kahjumi katmine otse osanike/aktsionäride poolt (n-ö kingituse tegemine) või omanikulaenust loobumine, mis toimub läbi kasumiaruande ja on omanikule kahjulik, kuna võib endaga kaasa tuua täiendava maksukohustuse.
Samas kasutatakse praktikas muude abinõudena aeg-ajalt omanike sissemaksete kaudu omakapitali vabatahtlike reservide loomist selleks, et omakapital seadusega nõutud suurusesse viia. Kuid väga paljudel juhtudel ei ole seda tehtud kooskõlas seadusega, mille tulemusena moodustunud reservid ei ole oma olemuselt tegelikult seotud omakapitali hulka kuuluvate reservidega.
Omanike sissemaksetega loodud muud reservi on võimalik kajastada seotud omakapitali osana üksnes juhul, kui see vastab oma olemuselt seotud omakapitalile, s.t reservist väljamaksete tegemisel on kehtestatud piirangud ning reservi eesmärk ja moodustamise, kasutamise ning lõpetamise (sh väljamaksmise) kord on sätestatud põhikirjas.
Kui reservi lõpetamiseks ei ole seatud piiranguid (näiteks põhikirja kohaselt on lubatud teha reservist väljamakseid lihtsalt vastavalt aktsionäride/osanike otsusele), siis muud reservi tekkida ei saa ja sissemakse liigub omakapitali läbi kasumiaruande.
Ülaltoodud vahetegemine seotud omakapitali hulka kuuluva muu reservi ja sinna mittekuuluvate sissemaksete vahel on oluline ka maksuaspektist. Nimelt, kui tegemist on omanike poolt otseste sissemaksetega loodud muu reserviga ja kui see on käsitletav seotud omakapitali osana, siis on selle väljamaksmine maksustatud samadel alustel nagu aktsia/osakapitali vähendamine. Kui aga omanike poolt on tehtud sissemakse, mida ei saa käsitleda muu reservina ja mis liigub omakapitali kasumiaruande kaudu, siis sellise sissemakse väljamaksmine omanikule on maksustatav nagu dividend.
Autor: Eneli Perolainen
