ESTO: pilk väljastpoolt annab täiendavat kindlust

Finantsteenused on üks rangemini reguleeritud ärivaldkondi. Seega on ootuspärane, et igal finantsteenuse pakkujal peab olema ka siseaudiitor, olgu siis palgalise töötajana või sisseostetud teenusena. Eestis 2017. aastal asutatud ning 2021. aastal Lätti ja Leetu laienenud krediidiandja ESTO Group läks teenuse sisseostmise teed ja valis siseaudiitoriks Grant Thornton Balticu.

ESTO üks asutajatest ja praegune ESTO Holdings OÜ tegevjuht Mikk Metsa meenutab, et Grant Thornton Balticuga alustati koostööd 2019. aastal, kui ESTO töötajate arvu üleslugemiseks piisas ühe käe sõrmedest. Edaspidi laienes ettevõte kiiresti – töötajaid on nüüdseks Eestis paarkümmend, samuti on asutatud tütarettevõtted Lätis ja Leedus, nii et grupis on kokku 70 töötajat. ESTO klientideks on enam kui 3000 e-poodi ja sajad tuhanded eraisikutest tarbijad, kes e-poodidest kaupu ostavad. Kiire kasv ja rahvusvahelistumine panidki ettevõtet võimeka siseaudiitori järele ringi vaatama. Küsimustele vastab Mikk Metsa.

Kuidas sai alguse ESTO koostöö Grant Thornton Balticuga?

Ettevõtte tegutsemise alguses oli meil üks teine siseaudititeenuse pakkuja, kuid me ei olnud rahul ja hakkasime turul ringi vaatama. Meile soovitati Grant Thornton Balticut ja kuna soovisime teenusepakkujat, kes tegutseks ka Lätis ja Leedus, siis oli see kaalukas argument Grant Thornton Balticu kasuks.

Mainisite, et polnud esimese siseaudiitoriga rahul. Millised on need kriteeriumid, mis on olulised siseaudiitori valimisel, et saaksite rahul olla?

Meie jaoks on tähtis, et protsessid oleksid hästi juhitud. Teeme palju koostööd väliste teenusepakkujatega ja seetõttu on rohkelt infot, mis peab erinevate inimeste vahel liikuma. Infovahetus peab olema professionaalne – paigas peab olema nii see, kes omavahel suhtlevad, kui ka see, kes tegeleb vajadusel täiendava info hankimise ja struktureerimisega. Paraku jääb väiksematel siseaudititeenuse pakkujatel siinkohal üht-teist vajaka, Grant Thornton Balticus on aga kõik professionaalselt korraldatud.

Finantssektoris on siseaudiitori olemasolu kohustuslik, kuid kui jätta kohustuslikkus kõrvale, siis miks on siseaudiitor kasulik ettevõtte tegevjuhi vaatenurgast?

Kui tegevust alustasime, oli ettevõte väiksem, mina olin igas töölõigus n-ö kättpidi sees ja mul oli kõigest ülevaade. Nüüd on ESTO Group’il tütarettevõtted Eestis, Lätis ja Leedus ning iga riigi ettevõttel on oma tiim, juht ja regulatiivsed kohustused. Panused on kõrged – kui anname kuskil valedel tingimustel laene või ei kontrolli piisavalt laenusaajate tausta, siis on tagajärjed karmid.

Minule kui kogu grupi juhile on väga tähtis siseaudiitori olemasolu. Tema on väline osapool, kes vaatab meie protseduurid üle, koostab aruande ja ma saan hiljem Eesti, Läti ja Leedu ettevõtete juhtidele kommunikeerida, mis vajab parandamist ja mis on hästi. Kuigi iga juht seisab nagunii selle eest, et asjad oleksid korras, on pilk väljastpoolt väga kasulik, et saada täiendav kindlustunne.

^{Foto: Esto Group}

Aastal 2022 alustasite siseaudititega Lätis ja Leedus. Kuidas koostöö on käima läinud?

Hästi. Grant Thornton Balticu kasuks räägib see, et neil on nii Lätis kui ka Leedus töötajad, mitte ei tehta sealsete ettevõtete siseauditeid Eestist. See tagab mugava suhtlemise kohalikes keeltes ning kohalike regulatsioonide ja eripärade põhjaliku tundmise.    

Mille poolest näiteks Eesti regulatsioonid Läti ja Leedu omadest erinevad?

Balti riikide ühine märksõna on väga detailne regulatsioon mittepankadest laenuandjatele. ESTO-le on väljastatud krediidiandja litsents ja järelevalveasutused vaatavad väga pedantselt iga detaili, mis on seotud laenude väljastamise, klientide tuvastamise ja rahapesu tõkestamisega.

Küll aga oli meile üllatus, et Leedu keskpank on kõige rohkem detailidele keskendunud ning reguleerinud rohkem aspekte kui Läti ja Eesti. Ka Lätis on meie hinnangul nõuded detailsemad kui Eestis. Nii et kui neisse riikidesse 2021. aastal sisenesime, siis me ei eeldanud, et nõuded on nii karmid ja pidime nõuetele vastamiseks tegema täiendavaid kulutusi. Kuid tegime kõik, mis vaja, et laenude väljastamise, klientide andmete kogumise, säilitamise ja töötlemisega seotud protsessid oleksid nõuetekohaselt korraldatud.

Millist lisaväärtust on ESTO-le andnud siseaudiitori töö?

Peamine kasu on selles, et väljastpoolt tulev inimene vaatab meie protsessid üle. Jah, seadustes ja muudes regulatsioonides on nõuded selgelt kirjas, aga igas protsessis, eriti finantstehnoloogia äris, on tohutu hulk andmeid ja tehnoloogiat on vaja järjepidevalt kontrollida. Seepärast on väga hea, et lisaks meie sisekontrollidele on meil ka väline kontroll.

Kui peaksite kolme sõnaga iseloomustama ESTO ja Grant Thornton Balticu koostööd siseauditi valdkonnas, siis mis sõnad need oleksid?

Professionaalne, kiire ja efektiivne.

Siseauditid ESTO AS-is

Riskide hindamine, rahapesu tõkestamisega seotud sisemiste protsesside tõhususe ja sise-eeskirjade vastavuse hindamine seadusandlusele, vastutustundliku laenamise nõuete täitmise hindamine, infoturbe ning isikuandmete kaitse teemalised siseauditid. Igal aastal on ka analüüsitud eelmise aasta siseauditite soovituste järgimist.

^{Kai Paalberg, Grant Thornton Balticu riskijuhtimisteenuste valdkonna juht ja juhtiv siseaudiitor}