Tänavune aasta on majanduses tippaeg – enam paremaks minna ei saa. Juba on näha, et majanduskasv on aeglustunud nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka kaugemal. Kuid kas sõidame allamäge püstloodis või suudame pehmelt mööda laugeid nõlvu liuelda?
Rahvusvahelise Valuutafondi ülevaade maailmamajanduse käekäigu kohta sedastab, et edaspidi majandus endises tempos ei kasva. Eurostati andmed Euroopa Liidu majanduskasvu kohta II kvartalis näitavad, et SKP kasvas möödunud aasta II kvartaliga võrreldes 2,2% ja see tähendab, et kasvutempo on aeglustunud. Eesti majanduskasvuks prognoosib Eesti Pank tänavu 3,5%, järgmisel aastal 3,6% ja 2020. aastal 2,5%.
Populism ja kaubandussõda teevad ettevaatlikuks
Ettevõtjatele on uudis kasvu aeglustumisest samuti kohale jõudnud. Maksu- ja ärinõustamisettevõtte Grant Thorntoni hiljutise uuringu tulemused 35 riigi 2500 ettevõtja seas näitavad, et kui viimased kaks aastat rühkis ettevõtjate optimism nii enda ettevõtte kui ka riigi käekäigu suhtes järjekindlalt ülespoole, siis tänavu II kvartalis pöördus nn optimismi indeks langusesse. Hoolimata sellest, et ettevõtjad eriti mures pole – 59% küsitletutest arvas, et suudab järgmise 12 kuu jooksul käivet kasvatada – ollakse siiski ettevaatlikumad, sest majanduskliimale avaldab negatiivset mõju poliitiline ebastabiilsus. Kaubandussõda on siin peamine märksõna, kuid ka poliitikas aina enam pead tõstev populism võib majandust mõjutada kiiremini ja tugevamalt, kui me praegu ennustada oskame.
Ettevõtjate ettevaatlikumaks muutumine võib kaasa tuua ühe negatiivse tendentsi süvenemise. Nimelt ei ole viimastel aastatel investeeringuid tehtud samas tempos majanduskasvuga. Kahjuks paistavad selles suhtes eriti silma Eesti ettevõtted, kes Euroopa Liidu keskmisele alla jäävad. Investeeringud on aga hädavajalikud selleks, et ettevõtted suudaksid jätkusuutlikult kasvada.
![]()
Soodustame innovatsiooni ainult sõnades
Ettevõtete investeeringute jaotust vaadates on Eesti olukord eriti kummastav. Ühelt poolt loome endast maailmas pilti kui innovaatilisest e-riigist. Teisalt läheb ettevõtete niigi väikesest investeeringute kogumahust alla kolmandiku inimeste koolitamisse ning teadus- ja arendustegevusse, ülejäänu aga seadmetesse ja masinatesse (allikas: Tallinna Tehnikaülikooli uuring „Kas ettevõtete investeeringud jõuavad tootlikkuseni?”).
Teadus- ja arendustegevus on aga just see võlukepike, mille abil saame innovatsioonile kaasa aidata, välja mõeldes uuenduslikke tooteid ja teenuseid, leiutades uutmoodi töökorraldust ja koolitades töötajaid. See ongi majanduskasvu tagamise ja tootlikkuse tõstmise alustala.
Ka riik saab ja peabki ettevõtete investeeringuid teadus- ja arendustegevusse toetama. Üks võimalus selleks on maksumeetmed, näiteks maksusoodustuste tegemine. Tõsi, meil kehtib investeeringutele tulumaksuvabastus, kuid teadus- ja arendustegevus on näiteks seadmete ostmisega võrreldes pika vinnaga investeering, mis hakkab kasu tooma alles aastate pärast.
Arvestades, et eeloleval kevadel toimuvad riigikogu valimised, ootab meid ees aeg, kus parteid üksteise võidu heldeid lubadusi annavad. Soovitan ettevõtjail debatti jälgida ka sellest vaatevinklist, kes ja mida investeeringute, eriti teadus- ja arendustegevuse investeeringute soodustamiseks lubab.
Grant Thornton International Business Report (IBR) annab kord kvartalis ülevaate 35 riigi ettevõtjate ootustest riigi majanduse ja oma ettevõtte käekäigu suhtes. Artiklis viidatud ettevõtjate optimismi uuringu andmed koguti rohkem kui 2500 ettevõtte juhilt 2018. aasta mais ja juunis.
