Elektroonilise teenuse käibemaksuga maksustamise erikord

Kuni 2015. aasta alguseni kehtis käibemaksuseaduse (KMS) § 43 sätestatud elektroonselt osutatava teenuse käibemaksuga maksustamise kord vaid ühendusevälise riigi ettevõtlusega tegeleva isiku kohta. Seega on praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt  elektroonselt osutatava teenuse puhul võimalik rakendada käibemaksuga maksustamise erikorda (edaspidi erikord) järgmistel tingimustel:

• Teenust osutab ühendusevälise riigi ettevõtlusega tegelev isik, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslane (edaspidi ühenduseväline maksukohustuslane).
• Teenust ostutatakse liikmesriigi isikule, kes ei ole registreeritud maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane – seega lõpptarbijale, kes üldjuhul on füüsiline isik.

Lisanduvad ka Eesti maksukohustuslased

1. jaanuarist 2015 kehtiva regulatsiooni kohaselt lisandub erikorra kasutusalasse teatud tingimustel ka Eesti maksukohustuslane, kes osutab elektroonset teenust teises liikmesriigis sealsele mittekäibemaksukohustuslasele.

Elektrooniliselt osutatav teenus on sätestatud KMS § 2 lg 4. Elektrooniliselt osutatav teenus on muuhulgas näiteks veebikeskkonna võõrandamine, veebi administreerimine, programmi ja seadme kaughooldus.

2015. aasta algusest muutus elektronsideteenuse ja elektroonse teenuse osutamise koha määratlemine. Nimetatud teenuste osutamise kohaks saab kliendi asukoht olenemata sellest, kas kliendiks on ettevõtlusega tegelev isik või mitte. Seetõttu puudutab muudatus eelnimetatud teenuste osutamist füüsilistele isikutele. Ettevõtlusega tegelevate isikute puhul nimetatud teenuste osutamise koha määratlus ei muutu, st jääb kehtima KMS-is sätestatud üldreegel (B2B); piiriülese tehingu puhul arvestab ja tasub käibemaksu teenuse saaja (pöördmaksustamine).

Erikorra rakendamine pole kohustuslik

Elektronsideteenuse või elektroonselt osutatava teenuse käibemaksustamiseks muudetakse 1. jaanuarist 2015 KMS-i § 43, mis lihtsustab nende teenuste osutamisel käibemaksukohustuse täitmist teistes liikmesriikides. Erikorra rakendamine ei ole maksukohustuslasele kohustuslik. Maksukohustuslane võib maksustada erikorraga hõlmatud teenuseid ka üldkorras. Sellisel juhul tuleb maksukohustuslasel teises liikmesriigis ettevõtlusega mittetegelevale isikule elektronsideteenuse või elektroonse teenuse osutamiseks registreerida ennast käibemaksukohustuslasena kliendi asukoha liikmesriigis ja täita seal maksukohustust, nagu teisedki vastava liikmesriigi maksukohustuslased. Kui kõnealuse teenuse osutaja soovib rakendada erikorda, siis ta deklareerib ja tasub teises liikmesriigis osutatud teenustelt arvestatud käibemaksu Eesti Maksu- ja Tolliametile, kes kannab saadud summa edasi teise riigi maksuhaldurile.[1]

Oluline on kliendi asukoha määramine

Elektronsideteenuse või elektroonse teenuse osutamisel teise liikmesriigi ettevõtlusega mittetegelevale isikule saab oluliseks kliendi asukoha määramine. Teatud juhtudel ei ole teenuse osutajal võimalik kliendi asukohta tuvastada. Sellisel juhul võetakse asukoha määramisel aluseks muud tõendid.

Kliendi asukoht määratakse näiteks kliendi arveaadressi või kliendi kasutatava seadme IP-aadressi järgi. Kui klient kasutab tasumisel SIM-kaardil olevat ettemaksu, siis eeldatakse, et kliendi asukoht on mobiiltelefoni SIM-kaardi suunakoodiga tuvastatav riik. Kliendi asukohaks loetakse ka tema lauatelefoniühenduse asukohta, kui puuduvad muud tõendid kliendi asukoha kohta. Kui klient kasutab aga näiteks taksofoni, WiFi-ala või internetikohvikut, on teenuse osutajal võimatu kontrollida tema tegelikku asu- või elukohta ja siis loetakse kliendi asukohaks teenuse kasutamise riik.[2]

Millal saab käibemaksuga maksustamise erikorda rakendada?

Elektronsideteenuse ja elektroonselt osutatava teenuse puhul võivad Eesti maksukohustuslane ja ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik rakendada erikorraga hõlmatud teenuse käibemaksuga maksustamise erikorda tingimusel, et:

1. kolmanda riigi ettevõtja, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena, osutab erikorraga hõlmatud teenust liikmesriigi mitteettevõtjale;
2. Eesti maksukohustuslane osutab erikorraga hõlmatud teenust teises liikmesriigis asu- või elukohta omavale mittemaksukohustuslasele;
3. maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, kuid kelle püsiv tegevuskoht asub Eestis, osutab erikorraga hõlmatud teenust teises liikmesriigis asu- või elukohta omavale isikule, kes ei ole registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena.

KMS-i muutmise seaduse seletuskirja kohaselt saab ühenduses asukohta omav maksukohustuslane valida erikorra rakendamiseks oma asukoha liikmesriigi. Seega saab Eestis ettevõtte asukohta omav maksukohustuslane valida erikorra rakendamiseks (nn registreerimisliikmesriigiks) üksnes Eesti. Olenemata sellest, kas ta on teistes liikmesriikides maksukohustuslasena registreeritud või mitte,.

Maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht asub väljaspool Euroopa Liitu, kuid kes omab Eestis maksukohustuslasena registreeritud püsivat tegevuskohta, võib valida erikorra rakendamiseks registreerimisliikmesriigiks Eesti ka juhul, kui tal on ka teistes liikmesriikides maksukohustuslasena registreeritud püsivaid tegevuskohti või ta on muul põhjusel maksukohustuslasena registreeritud.

Ühendusevälise riigi isik, kes ei ole ühenduses maksukohustuslasena registreeritud, võib valida riigi, kus ei ole vaja ennast erikorra rakendamiseks registreerida. Erikorra rakendamine Eestis tähendab, et Eesti on nn registreerimisliikmesriik ja isik täidab Eesti maksuhalduri kaudu teistes liikmesriikides erikorraga hõlmatud teenuste osutamisel tekkinud käibemaksukohustust.

Üks riik korraga

Isikul saab olla erikorra rakendamiseks üks nn registreerimisliikmesriik. Kui isik on valinud erikorra rakendamiseks registreerimisliikmesriigiks Eesti, siis teistes liikmesriikides erikorraga hõlmatud teenuste osutamise kohta esitab ta deklaratsiooni ja tasub käibemaksu Eesti Maksu- ja Tolliametile. Kui Eestis erikorda rakendav maksukohustuslane on käibemaksukohustuslasena registreeritud teistes liikmesriikides, siis nendes liikmesriikides, kus isik on maksukohustuslasena registreeritud, täidetakse erikorraga hõlmatud teenuste osutamisega seotud maksukohustust tavakorras.

Elektroonne süsteem erikorra rakendamiseks

Erikorda rakendatakse üksnes siis, kui erikorraga hõlmatud teenuseid osutatakse maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule (eraisikule). Erikorra rakendamiseks luuakse elektroonne süsteem. Isik, kes soovib rakendada või rakendab erikorda, esitab avalduse, esitatud andmete muudatused ning erikorraga hõlmatud teenuste käibedeklaratsioonid maksuhalduri veebilehe elektroonse portaali kaudu.

Erikorda rakendav isik on kohustatud erikorda kohaldama kõigile erikorraga hõlmatud teenustele, mida maksustatakse KMS-i §-s 43 sätestatud tingimustel. Erikorda ja üldkorda üheaegselt ei rakendata.

Erikorda ei rakendata liikmesriigis, kus erikorda rakendav isik ise on registreeritud maksukohustuslasena või asub ettevõtte asukoht.

Sellest, kuidas erikorda rakendama asuda, saab lugeda siit.