Kuigi e-residendi digi-ID peaks olema mugav võimalus Eesti ettevõtte välismaalasest osanikule või juhtorgani liikmele ettevõtjaportaali kaudu ettevõttele ligipääsuks ning dokumentide ja aruannete esitamiseks, tekib selle kasutamisel takistusi.
Digi-ID-d kasutama hakates selgub nimelt, et loodetud mugavuse saavutamiseks ettevõtjaportaalis peab välismaalasest e-resident läbima tegevuste jada ning kandma lisakulusid.
Kui välismaalane on enne e-residendi digi-ID taotlemist juba olemasoleva Eesti ettevõtte juhatuse liige, siis on ettevõtte registrikaardile kantud tema nimi ja sünniaeg. Enamik meie kliente, kes digi-ID-d taotlevad, on just sellised, st neil on juba olemasolevad seosed Eesti ettevõtetega. Arvestades, et e-residendi digi-ID taotlemisel tuleb Politsei- ja Piirivalveametile selgitada digi-ID taotlemise põhjust, siis on olnud ka loogiline, et Eestis ettevõtlust alustada plaaniv välismaalane on asutanud kõigepealt ettevõtte ja siis taotlenud e-residendi digi-ID-d.
Sünniaja asemel vaja isikukoodi
Pärast digi-ID kättesaamist selgub aga, et kohe ei saagi värske digi-ID omanikust juhatuse liige ettevõtjaportaalis endaga seotud ettevõtte andmetele juurdepääsu, samuti ei ole võimalik tal kandeavaldusi esitada. See tuleneb asjaolust, et äriregistri registrikaardile on kantud juhatuse liikme sünniaeg, mitte isikukood. Selleks, et juhatuse liige saaks võimaluse kandeavalduste ja aruannete esitamiseks ettevõtjaportaalis, peab ta kõigepealt otsima portaalis üles enda ettevõtte ja tegema seal kandeavalduse, millega asendab enda sünniaja isikukoodiga. Samuti tuleb lisada kandeavaldusele seletuskiri (kuna ettevõtjaportaal ei lase isikute andmeid muuta ilma pädeva organi otsuseta, siis tuleb portaal „ära petta“, lisades organi otsusena seletuskirja) ning seejärel tasuda ka 18 eurot riigilõivu kandeavalduse esitamise eest. Seejärel möödub kuni viis tööpäeva, mille jooksul vastav muudatus registriandmetes ära tehakse.
Juhul kui värske e-resident on juhatuse liige mitmes ettevõttes, peab ta ülaltoodud tegevused sooritama kõikide oma ettevõtetega ja samuti tasuma iga kandeavalduse eest 18 eurot.
Tehnilist lahendust tuleks muuta
Arvestades, et e-residendi digi-ID üks eesmärk peaks olema välismaalaste ja nende kaudu investeeringute Eestisse meelitamine, siis selline ootamatu kadalipp pärast e-residendiks saamist ei ole küll selle eesmärgiga kooskõlas. Kindlasti on võimalik asi tehniliselt lahendada nii, et isik ei peaks ettevõtjaportaalile iga temaga seotud ettevõtte osas tõestama, et tema ikka on seesama isik, kes on registrikaardile kantud ning selle eest igakordset lisakulu kandma. Näiteks saaks ettevõtjaportaal isiku ja temaga seotud ettevõtete tuvastamisel kontrollida nii isikukoodi kui ka sünniaega (või muid andmeid), mis on ju e-residentide kohta andmebaasis olemas.
Lahendused peaks olema välja töötamisel
Pärast paari esimese kliendiga ülalkirjeldatud kadalipu läbimist teavitasime olukorrast Teenusmajanduse Koda ja Justiitsministeeriumi. Mõlemalt tuli vastuseks info, et probleemist ollakse teadlikud ning praegu tegeletakse sobiva tehnilise lahenduse välja töötamisega. Samas ei ole siiani andnud keegi konkreetset tähtaega, millal olukord laheneda võiks.
