Kui võiks arvata, et uute sihtturgude valikul on otsustavaks kaine riskianalüüs, siis tegelikult otsustavad rohkem kui pooled ettevõtjaist nn kõhutunde alusel, millisest riigist saab nende järgmine sihtturg. Nii selgub Grant Thorntoni uuringust International Business Report.
36 riigis üle maailma läbi viidud uuringust selgus näiteks, et järgmise ekspordi sihtriigi valikul oli üle poolte ettevõtete jaoks peamiseks argumendiks „lihtsalt tunne, et see riik sobib meie ettevõttele“. Seevastu maksusüsteemi sobivust hindas olulisimaks kriteeriumiks umbes viiendik ja lähedust võtmeklientidele 29-51% ettevõtteist.
Euroopa riikidest on lähiajal suurimad välisturgude vallutamise plaanid Leedu ja Hispaania ning Hollandi ettevõtetel – veerand või rohkemgi nende riikide ettevõtteist plaanib järgmise 12 kuu jooksul mõnele välisturule siseneda. Eesti ja Läti ettevõtteist on samasugune plaan vaid 16 protsendil (vt tabelit). Laieneda plaanivatel Eesti ettevõtteil on peamiselt sihikul Soome, USA ning Aasia turud.
Hirm ebaõnnestumise ees hoiab tagasi
On selge, et eksporditurgudele minek annab ettevõtetele võimaluse käibe ja kasumi kasvatamiseks. Siiski pelgavad ettevõtted sageli riski, mis võõrastele turgudele minekuga kaasneb ning laienemisotsused jäävad venima. „Hirm läbikukkumise ees ja põhiliste riskijuhtimise teadmiste puudumine on vaid mõned psühholoogilistest takistustest, mis ettevõtete ees seisavad,“ mainis Max Plancki Instituudi professor Gird Gigerenzer. Seda näitab ka Grant Thorntoni uuring – ettevõtjate hirm ebaõnnestumise ees välisturule minekul oli suurem kui ootus õnnestumisele.
Riskijuhtimist tuleb õppida
Nii ongi enesekaitsemehhanismidel põhinev otsustamine üks barjääridest, mis eksporditurgude vallutamiselt tagasi hoiab. „Selline otsustamine kaitseb küll ettevõtte juhti, kuid kahjustab ettevõtet. Kui eksporditurule jääb minemata läbikukkumishirmu tõttu, siis jääb ettevõtte kasvupotentsiaal kasutamata,“ nentis Gird Gigerenzer. Tema sõnul on mõnedes kultuurides hirm ebaõnnestumise ees suurem kui teistes. Näiteks USA-s on ebaõnnestumised osa ärikultuurist, seevastu Saksamaal pole see sugugi nii.
„Teadmised riskijuhtimisest on praegu sama olulised kui olid kirjutamise ja lugemise oskus 20. sajandil. Organisatsioonid peavad oma otsustajaid julgustama riske võtma ja rinda pistma ebakindlate olukordadega. Me peame õppima ebakindlusega koos elama,“ rõhutas Gird Gigerenzer.
