Autor: Marko Rebane
Ärijuhid ja investorid armastavad Kanada hokilegendi Wayne Gretzky ütlust: „Ma uisutan sinna, kuhu litter varsti läheb, mitte sinna, kus see varem olnud on“. Just nende Wayne Gretzky sõnadega lõpetas Steve Jobs 2007. aastal oma kuulsa tooteesitluskõne, millega ta tõi maailma uudistavate pilkude ette esmakordselt Apple’i revolutsioonilise iPhone'i nutitelefoni.
Ettevõtjate innukus Gretzkyt tsiteerida on mõistetav – kes siis ei tahaks Jobsi jälgedes astuda ja olla teiste silmis hinnatud kui tõeline visionäär, kes oskab mängupilti lugeda paremini kui keegi teine ja kelle originaalsed ideed on inspiratsiooniks ettevõtjatele kogu maailmas.
Kuhu litter täna suundub?
Trende või märgata sisuliselt kõikjal. Arusaama majutusärist on kaheksa tegevusaasta jooksul üle kahe miljoni ööbimiskohaga rohkem kui 190-s riigis ja 34 000-s linnas pea peale pööranud Airbnb, kes ise paradoksaalselt mitte ühtegi hotelli ega muud sarnast majutusasutust ei opereeri. Transpordisektoris lööb laineid investoritelt hiljuti 51 miljardi dollarilise väärtussildi külge saanud Uber, 2009. aastal tegevust alustanud sõitjaid ja juhte mobiilirakenduse abil ühendav ettevõtte.
Eestlaste TransferWise on seadnud küsimärgi alla pankade senised ärimudelid ja finantsteenuste tuleviku. Xiaomi on tõestanud, et nutitelefonide ja -seadmete turg polegi üksnes suurte tehnoloogiagigantide mängumaa, kuhu uuel tulijal on edukalt siseneda pea võimatu – küsimus on vaid ärimudelis ja strateegias. Väärib märkimist, et Xiaomi tähistas 6. aprillil 2015 oma viiendat sünnipäeva suurejoonelise ostupeoga ettevõtte veebipoes Mi.com, millega käigus müüdi 24 tunni jooksul tervelt 2 112 010 Xiaomi telefoni. Sellega püstitati ühtlasi uus Guinnessi maailmarekord.
Ent muutused ei puuduta üksnes start-up maailma. Ka paljud vanad, turgudel juba ammu kanda kinnitanud ettevõtted on hakanud oma tuttavate toodete ümber ehitama uusi põnevaid tehnoloogilisi lahendusi ja panustavad üha enam sotsiaalmeedia ning tarbijate omavahelise suhtluse jõumootorile toodete turustamisel, kliendibaasi loomisel ja brändi väärtuse kujundamisel.
Ja siis on maailmas loomulikult veel visionäärid nagu Elon Musk (Tesla, SpaceX, SolarCity, PayPal), kes ei lepi vähemaga kui revolutsioon energiatööstuses ning Marsi koloniseerimine. Elon Muski plaanide tõsidusest annab ehk aimdust Tesla poolt Nevada osariiki rajatav maailma suurim akutehas Gigafactory, mis 2020. aastal täielikult valmides hakkab laiuma 1,2 miljoni ruutmeetrilisel tootmispinnal. Elon Musk on aga vihjanud, et nõudluse tõttu kaalutakse juba tehase olulist laiendamist (nii saab Gigafactoryst maailma suurim hoone) ning plaan on rajada ka Gigafactory 2. Marsi asustamise kavatsuse osas oodatakse konkreetseid uudiseid käesoleval aastal.
Uued ärid ja nende liidrid on uuenduslikud ja dünaamilised, nad kasutavad ära ja kohanevad kiiresti tehnoloogiliste, majanduslike või sotsiaalsete muutustega, olles seejuures esmajärjekorras orienteeritud julgetele eesmärkidele ja kiirele kasvule, mitte kasumile. Nad mõtlevad tootearenduse ja strateegia kujundamisel süsteemikeskselt (üksiktoodete asemel luuakse uusi terviksüsteeme ja platvorme) ning kasutavad oskuslikult ära oma tugevusi äri mitmekesistamiseks, kartmata seejuures mingil momendil võib-olla kuskil ka iseenda sabale astuda. 21. sajandi ettevõtted on IT-võimaluste tõttu tihti globaalsed juba esimesest tegevuspäevast. Nad on võimelised oma ärimudelit kiiresti laiendama ja operatsioone ühest riigist teise viima ning meelitama oma ridadesse kõige silmapaistvamaid talente.
Piiritu kasvupotentsiaal ja lõpmatult võimalusi?
Probleem Wayne Gretzky sõnade kasutamisel oma isikliku ärifilosoofia ühe nurgakivina on paraku selles, et maailm kulgeb tõepoolest hokimängule omases tempos ja pikaajalise mänguplaani loomine muutub sisuliselt iga päevaga üha raskemaks ülesandeks – muutuvaid tegureid ja võimalikke arenguid (sh innovaatilisi ideid ja uusi konkurente), mida maha magada, on lihtsalt liiga palju. Seetõttu pole ka ime, et paljude investorite ja ettevõtjate meeli muserdab otsuste tegemisel ärevus ja paanika, millel kõnekeeles nimeks FOMO (ingl fear of missing out). Steve Jobsi või Warren Buffeti suguseid inimesi näeb tegelikult esile kerkimas suhteliselt harva.
Inteli kaasasutaja Gordon E. Moore ennustas 1975. aastal, tuginedes arvuti riistvara ajaloolistele arengutendentsidele, et mikrokiibil olevate transistorite arv kahekordistub iga kahe aasta järel. Nn Moore’i seadus on kuni tänaseni suuresti paika pidanud ning juhib meie tähelepanu sellele, et me ei tohiks tehnoloogia võimalikust arengust ja sellega kaasnevatest võimalikest sotsiaalsetest ja majanduslikest muutustest mõelda lineaarselt, vaid pigem eksponentsiaalselt.
Kuidas muutustega sammu pidada ja tagada ettevõtte jätkusuutlik kasv?
Ehitades kogu pühendumusega järgmist miljardidollarilist tehnoloogiabrändi, ei tohiks ärijuhid seejuures unustada õigel ajal küsida kriitiliselt olulisi küsimusi, mis ettevõtte kasvu ühel või teisel viisil takistama võivad hakata. Puudutagu need siis makromajanduslikke arenguid, konkurente, rahastamist, vajalikku tööjõudu, juhtide motivatsiooni, asukoha kultuurilisi iseärasusi, intellektuaalse vara kaitsmist või hoopis näiteks äritegevusega kaasnevaid maksukohustusi.
McKinsey & Company uuringut tutvustavast artiklist „Grow fast or die slow“ [pdf, 414KB] (2014) saab lugeda, et ülikiire ja jätkusuutlik kasv on absoluutselt kõige olulisem edufaktor alustavatele tarkvara- ja võrguteenuste ettevõtetele. Olulisem kui kulude struktuur, investeeringute maht või operatsioonide efektiivsus. Kui tarkvaraettevõte kasvab 20% aastas, siis 92% tõenäosusega lõpetab ta oma äritegevuse juba paari aasta jooksul. Isegi 60%-se aastase kasvu juures ei ole tõenäosus saada miljardiäriks parem kui juhus mündiviskes.
Ettevõtte ellujäämiseks tehnoloogiamaailmas peaksid ärijuhid ettevõtte igas kasvufaasis hoolikalt kontrollima oma ärimudeli kasvustrateegia kõikvõimalikke aspekte. Milliseid küsimusi juhid seejuures endalt küsida võiksid, ja milliseid vastuseid võiks neile saada, aitab üles leida Grant Thorntoni värske teejuht: „Building tomorrow’s billion-dollar business: Playbook for a new tec world“, mille saab huvitatud lugeja alla laadida siit [pdf] [ 9347 kb ].
