E-poest kaupade ja teenuste ostmine kasvab Eestis pidevalt, ometi on meie e-kaupmeestel kasutamata potentsiaali – piiriüleses e-kaubanduses jääme Euroopa Liidu keskmisele veidi alla. Teiste liikmesriikide tarbijatele e-kaupade ja -teenuste müümisse tasub rohkem panustada, eriti arvestades, et Euroopa Komisjon on teinud ja teeb ka edaspidi mitmeid piiriülest e-kaubandust puudutavaid lihtsustusi, sh maksusüsteemis.
Üks sellistest e-kaubanduse hõlbustamise meetmetest hakkas kehtima mullu detsembri alguses, mil jõustus asukohapõhise tõkestamise määrus. Euroopa Komisjon[1] selgitas, et nendeni jõudis pidevalt kaebusi juhtumitest, kus tarbijat oli kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel erinevalt koheldud. Nimelt pole kauplejad sageli nõus müüma või tarnima klientidele kaupa teisest liikmesriigist või pakkuma sama soodsaid hindu kui kohalikele klientidele, ilma et neil oleks objektiivne põhjus. Asukohapõhise diskrimineerimise näited on ka veebisaidile teisest liikmesriigist juurdepääsu keelamine ja/või olukord, kui veebisaidile pääseb, kuid välismaine klient ei saa ostu lõpule viia või tal palutakse maksta teatud riigis välja antud deebet- või krediitkaardiga.
Asukohapõhise tõkestamise määruse jõustumisega 3. detsembril 2018 on nii füüsiliste kui ka e-poodide pidajatele antud selge suunis: Euroopa Liidu klient peab igas liikmesriigis saama ostelda nagu kohalik. Näiteks peab olema Saksamaal asuval kliendil võimalik Eesti e-poest kaupa tellida ja selle eest maksta ning kaup kätte saada samadel tingimustel, mis Eestis asuvatel klientidel. See aga ei tähenda, et Eesti e-pood peaks pakkuma tarnet Saksamaale, kui tema kauba kättesaamise üldtingimustes on kättesaamise kohad näiteks ainult Eestis asuvad pakiautomaadid.
Asukohapõhise diskrimineerimise eest on ettevõtted ka trahvi saanud. Mullu detsembris määras Euroopa Komisjon USA rõivatootjale Guess 40 miljonit eurot trahvi, sest Guess keelas oma Euroopa edasimüüjatel kaupa EL-is teistesse liikmesriikidesse müüa, kuna soovis oma tooteid Kesk- ja Ida-Euroopas kallimalt turustada. Guess tunnistas oma viga ja Euroopa Komisjon vähendas trahvi poole võrra.
Käibemaks ja kaugmüügi piirmäärad
Kaubanduse, sh e-kaubanduse puhul on oluline teema maksud. Jaekliente mõjutab enim käibemaks, juriidilisest isikust klientide puhul on e-kaubandus reeglina maksuneutraalne.
E-kauplejal on oluline teada kaugmüügi[2] piirmäärasid. Kuni kaugmüügi piirmäära täitumiseni (Eestis on see 35 000 eurot aastas, teistes liikmesriikides vahemikus 35 000–100 000 aastas) saab e-kaupleja ise transporti korraldades rakendada oma asukohariigi, mitte sihtriigi käibemaksumäära. Näiteks Skandinaavia riikide klientidele Eestist kaupa müües tekib enne piirmäära täitumist kuni viieprotsendiline eelis võrreldes Skandinaavia riikide käibemaksumääradega.
Igas riigis, kus kaupade kaugmüügi piirmäär on ületatud, tuleb ettevõtjal end registreerida käibemaksukohustuslaseks ning arvestada, deklareerida ja maksta käibemaks sihtkohariigi käibemaksureeglite järgi. See võib paraku olla tülikas ja koormav lisaformaalsus. Õnneks tegeleb Euroopa Komisjon ühtse digituru meetmete paketi raames ka selle valdkonna reguleerimisega.
2019. aastal hakkas kehtima uus piiriüleste e-teenuste osutamise aastane piirmäär 10 000 eurot. E-teenuste osutamisel alla selle summa ei teki Euroopa Liidus asutatud äriühingutel kohustust lisada e-teenustele lõpptarbija asukohariigi käibemaksu, vaid teenused maksustatakse selle liikmesriigi käibemaksumääraga, kus asub teenuse müüja. Piirmäära arvestusse arvatakse ainult piiriüleste e-teenuste osutamine. Sellest lähtuvalt võidavad muudatusest eelkõige väiksemad äriühingud, kes tegutsevad peamiselt koduturul.
Füüsiliste kaupade asjus tuleb sama reegel ehk 10 000eurone piirmäär ja lihtsustatud käibemaksu tasumise kord kasutusele aastal 2021.
See kõik teeb ettevõtjate halduskoormuse väiksemaks ja muudab konkurentsi ausamaks, sest praegu konkureerivad Euroopa Liidu e-kauplejad ka väljaspool liitu asuvate e-kauplejatega, kes saavad impordikäibemaksu vabastusi või piirmäärasid kasutada, et väljastpoolt ELi ostetud kaupadelt mitte käibemaksu maksta. See seab ELi kaupmehed ebavõrdsesse olukorda. Alates 2021. aastast olukord paraneb, sest reeglid ühtlustuvad.
Lihtsustatud maksutasumise süsteem
Juba praegu lihtsustab piiriüleste e-teenuste käibemaksu tasumist nn ühe-akna-süsteem, mis alates 2021 rakendub ka kaupade müügil. See tähendab, et läbi Eesti maksu- ja tolliameti on võimalik arvestada ja deklareerida iga ELi lõpptarbija sihtkohariigi reeglite järgi sealseid käibeid sealse käibemaksuga, mille arveldab ja kannab üle Eesti maksuamet.
Piirmäära arvestust teises liikmesriigis asuvate klientide üle tuleb selgelt pidada ja siin on arvestuse pidamisel mitmeid kriteeriumeid. Kõige sagedamini on e-kauplejates tekitanud küsimust see, kui soovitakse oma e-poes müüa kaupa Euroopa Liidu liikmesriikide tarbijatele. Siis on neil keeruline kliente eristada olukorras, kus kliendi elukoht või IP-aadress asub ühes liikmesriigis ja krediitkaart mõnes teises liikmesriigis. Õnneks muutuvad needki reeglid uute käibemaksunõuete loomise tõttu lihtsamaks.
[1] Euroopa Komisjon: küsimused ja vastused asukohapõhise tõkestuse määruse kohta e-kaubanduses. https://www.tarbijakaitseamet.ee/sites/default/files/ettevotjale/ksimusedjavastusedasukohaphisetkestusemrusekohtae-kaubanduses.pdf
[2] Kaugmüük on kauba võõrandamine teise liikmesriigi maksukohustuslasena registreerimata juriidilisele või füüsilisele isikule, tingimusel et kaup ka toimetatakse müüja poolt või eest ostja asukoha liikmesriiki.
