Kätte on jõudnud kevad ja sellega koos on saabunud aeg, kus paljud ettevõtted on oma eelmise majandusaasta tulemusi kinnitades võtnud vastu otsuse maksta ka dividende. Sellega seoses tekib aga nii ettevõtete juhtkonnal kui ka finantstiimidel küsimusi, millest levinumatele püüame allpool vastused anda.
Dividendi jaotamise alused
Esimese ja kõige olulisemana tuleb meeles pidada, et dividende võib maksta ainult eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt ning dividendi maksmise eeldus on kinnitatud majandusaasta aruanne ja dividendide jaotamise otsus osanike poolt. Juhul kui üks äriühing saab dividendi ja soovib seda kohe edasi jaotada oma osanikele, peab tal selleks olema piisavalt jaotamata kasumit eelnevatest perioodidest, vastasel juhul tuleb jaotamine jätta järgmisesse majandusaastasse.
Praktikas tekib osanikel päris tihti soov jaotada ka jooksva või veel kinnitamata majandusaasta kasumit. Siinkohal tekib probleem dividendi deklareerimise ja edasimaksmisega. Esiteks ei vasta selline kasumi jaotamine tulumaksuseaduses toodud dividendi mõistele ja juba sellest tulenevalt tuleb seda deklareerida kui kasumieraldist. Teiseks, kasumieraldise saamisel, olgugi see juba ka tulumaksuga maksustatud, ei teki juriidilisest isikust osanikul õigust seda maksuvabalt edasi jaotada. Sellest tulenevalt ei ole selline lähenemine juriidilistest isikutest osanikele kõige mõistlikum ning ebasoodsa käsitluse vältimiseks tasuks oodata ära majandusaasta aruande kinnitamine ning dividendi jaotamise otsuse tegemine või kasutada muid viise raha varasemaks saamiseks.
Dividendi maksustamine
Eestis on dividendid maksustatavad 20% tulumaksumääraga brutosumma pealt. Kui ettevõte maksab dividende regulaarselt ehk igal aastal või vähemalt üle kahe aasta, tekib tal õigus eelnenud kolme aasta keskmise maksustatud dividendisumma ulatuses maksta dividende 14% tulumaksumääraga. Siinkohal tasub meeles pidada, et juhul kui madalama maksumääraga dividende jaotatakse füüsilistest isikutest osanikele, lisandub sellele ka 7% tulumaksu, mis peetakse kinni füüsilise isiku tulult. Erandina kohaldub maksulepingute alusel osade jurisdiktsioonide residentidele kas madalam 5% tulumaksumäär või maksuvabastus.
Võrdne kohtlemine dividendi jaotamisel
Tulenevalt tulumaksu kinnipidamise nõudest füüsilistest isikutest investoritele tehtavatelt väljamaksetelt tekib veel üks probleem, juhul kui äriühingul on nii eraisikutest kui ka juriidilistest isikutest investorid. See probleem on nende isikute võrdne kohtlemine maksustamise seisukohast.
Ühelt poolt võib tunduda, et kõige lihtsam viis on ära otsustada, et netos makstakse dividendid välja kõigile proportsionaalselt ja kinnipeetav tulumaks jääb lisakuluks. Esmase jaotamise puhul tundub see kindlasti ka loogiline. Kuid edaspidi, kui juriidilistest isikutest investorid jaotavad oma kasumeid maksuvabalt edasi füüsilistele isikutele, säilib neil ikkagi kohustus tehtavatelt väljamaksetelt tulumaksu kinni pidada ning sellest tulenevalt saavad lõplikud dividendi saajad ka vähem dividende.
Seega tasub ettevõttel alati analüüsida, millisel viisil tasub dividende jaotada, et lõplikud kasusaavad omanikud ei jääks tulevikus halvemasse seisu kui need, kes saavad dividende esmasel jaotamisel.
Maksuvabastused ja soodustused dividendi edasimaksmisel
Kui ettevõte on varem saanud dividende äriühingust, milles tema osalus dividendide saamise hetkel oli vähemalt 10%, ning need dividendid on olnud kas maksustatavad või neid tasuti maksustatud kasumi arvelt, tekib ettevõttel õigus neid dividende maksuvabalt edasi jaotada.
Juhul kui Eesti ettevõtte osalus dividendi maksvas äriühingus oli väiksem kui 10%, siis õigust dividende maksuvabalt edasi jaotada ei ole. Küll aga tekib Eesti ettevõttel õigus dividendi edasijaotamisel välisriigis tasutud tulumaksu enda tasutavast tulumaksust maha arvata.
Mõlema õiguse puhul on üks oluline eeldus, et saadud dividende on kajastatud TSD lisal 7, vastasel juhul ei teki Eesti maksuhalduril teavet nende olemasolu kohta ning maksuhalduri nõudmisel peab Eesti ettevõte olema võimeline esitama ka tõendi välisriigis tasutud tulumaksu kohta.
Muud tähelepanekud
Kindlasti tasub meeles pidada, et Eestis on kassapõhine maksustamine ehk dividendi jaotamise otsus ei tekita veel kohest tulumaksu tasumise kohustust, kuigi finantsaruannetes see peaks juba kajastuma.
Vaatamata sellele, et dividendi jaotamise teema tundub olevat üldjoontes pigem loogiline ja isegi lihtne, tekib keerulisemate struktuuride puhul selle kohta palju küsimusi. Grant Thornton Balticu maksunõustajad on küsimuste korral kindlasti valmis abistama.
Tulevik
Vastavalt uue valitsuse avaldatud koalitsioonileppele tõuseb Eestis alates 1.01.2025 ka ettevõtete tulumaksumäär 22%-ni. Lisaks tühistatakse regulaarselt makstavate dividendide 14% soodusmäär, millest kaotavad enim välisomanikud.
Seega edaspidi rakendub enda kasumi arvelt väljamakstud dividendidele ja muudele kasumieraldistele ühetaoline 22% maksumäär. Samas Eestile palju tuntust toonud nn edasilükatud (kassapõhine) ettevõtte tulumaksusüsteem jääb praeguste plaanide järgi ka edaspidi kehtima.
Täpne info 14% soodusmääraga maksustatavate dividendide kolme aasta keskmise maksubaasi kohta rakenduvate võimalike üleminekusätete kohta praegu puudub. Õiguspärase ootuse printsiipi arvestades oleks korrektne, et kogunenud soodusmääraga dividendide jääki saaks mingis ulatuses ja tingimustel ka peale 2024. aastat kasutada. Kuid esialgne mitteametlik info selle osas ettevõtjatele palju lootust ei anna. Eeldatavasti selguvad ülemineku ja muude rakendussätete võimalik sisu ning ulatus juba maikuu esimeses pooles, misjärel saavad ettevõtjad 2023 ja 2024 jaotatavate ning väljamakstavate dividendide suurust paremini planeerida.
Kokkuvõttes võib järgneval 1,5 aastal aga eeldada dividendiväljamaksete suurenemist ja seda eriti välisomanikele kuuluvate äriühingute poolt.
