Juba mitu aastat on kehtinud majandusaasta aruande auditeerimisele uued piirmäärad, mis vabastasid üsna paljud ettevõtted auditeerimiskohustusest. Ettevõtja seisukohast võib auditi- või ülevaatusekohustusest vabanemine esmapilgul tunduda hea lahendusena: töömaht ja rahakulu on väiksemad. Samas peaks vaatama ka medali teist külge – mida ettevõtja ja avalikkus võivad kaotada?
Küsimusele vastamist tasub alustada selgitusest, mida audit ja ülevaatus tähendavad. Audit annab omanikele ja juhtidele kindluse, et ettevõtte raamatupidamine ja arvestusprotsessid on korras. See omakorda aitab tagada klientide ja koostööpartnerite usalduse. Oluline on ka see, et audiitorilt saab juhtkond auditi käigus tagasisidet nii leitud puuduste kohta kui ka soovitusi nende kõrvaldamiseks – seda selleks, et ettevõte oleks kaitstud pettuste ja väärkajastamiste eest. Ühtlasi tehakse kontrolli käigus kindlaks riskikohad, mis võivad aruandluses olulisi vigu tekitada. Kokkuvõttes saab ettevõtte juhtkond audiitorilt väärtuslikku infot juhtimiseks, sh ettepanekuid arvestussüsteemi tõhustamiseks.
Audiitorkontrolli kõrval on olemas teine, piiratud kindlust andev ja seega vähem mahukas alternatiiv: ettevõtte finantsaruandluse ülevaatus. Ülevaatuse ulatus ja maht on väiksem kui auditi puhul, piirdudes peamiselt juhtkonna intervjueerimise ja analüüsidega. Ülevaatus ei anna kliendile küll nii suurt kindlust kui audit, kuid on samas hea abimees finantsaruandluse korrasolekus veendumiseks.
Seega usun, et audiitorkontroll või finantsaruandluse ülevaatus võiks kuuluda iga ettevõtte kontrolliprotseduuride juurde – ka siis, kui see seadusega nõutud pole. Põhjus on lihtne: nii saavad ettevõtte omanikud ja juhid kindlustunde sõltumatult osapoolelt, et ettevõtte raamatupidamine ja protsessid on korras. Kui auditit või ülevaatust ei tehta, siis võivad ettevõtete finantsaruandluse usaldusväärsus ja läbipaistvus väheneda.
Vaadake üle, kas peate auditi või ülevaatuse tellima
Praeguseks on majandusaasta aruannete auditeerimisele uued piirmäärad kehtinud juba mitu aastat. Kuna aastad võivad olla erinevate tegevusmahtudega, siis on praegu, mil 2019. aastast on üle poole selja taga, hea üle vaadata, kas teie ettevõte peab tänavusele majandusaasta aruandele auditi või ülevaatuse tellima.
Kehtivad piirmäärad on järgmised:
|
|
Audit kohustuslik
|
Audit kohustuslik
|
Ülevaatus kohustuslik
|
Ülevaatus kohustuslik
|
|
|
Vähemalt kaks näitajat ületavad
|
Vähemalt üks näitaja ületab
|
Vähemalt kaks näitajat ületavad
|
Vähemalt üks näitaja ületab
|
|
Müügitulu või tulu (eurodes)
|
4 mln
|
12 mln
|
1,6 mln
|
4,8 mln
|
|
Varad aruandekuupäeva seisuga (eurodes)
|
2 mln
|
6 mln
|
0,8 mln
|
2,4 mln
|
|
Keskmine töötajate arv
|
50
|
180
|
24
|
72
|
Küll aga on majandusaasta aastaaruande audit endiselt kohustuslik igale:
- aktsiaseltsile, millel on enam kui kaks aktsionäri
- riigiraamatupidamiskohustuslasele
- kohaliku omavalitsuse üksusele
- avalik-õiguslikule juriidilisele isikule
- riigieelarvest eraldist saavale erakonnale
- sihtasutusele, mille asutaja on riik, avalik-õiguslik juriidiline isik, kohalik omavalitsus, erakond või äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses või kui kehtivad ülaltoodud tabelis näidatud tingimused.
Juhul kui aktsiaseltsis on aktsionäre kuni kaks, siis tuleb auditi või ülevaatuse kohustuse üle otsustamiseks vaadata piirmäärasid. Näiteks kui aktsiaseltsil on kaks aktsionäri ja lõppenud perioodi bilansimaht on 1 mln eurot, käive 1,2 mln ja töötajate keskmine arv on 30, siis rakendub lõppenud perioodi aruandele ülevaatamise kohustus. See kohustus tuleneb sellest, et täidetud on kaks piirmäära, mille järgi rakendub ülevaatus.
Teistes Euroopa Liidu riikides kehtivaid auditi piirmäärasid saab vaadata siit.
Autor: Helery Roos, Grant Thornton Balticu auditijuht ja vandeaudiitor
Tutvuge meie audiitorteenustega
