Viimane aeg on alustada tänavuse ESG-aruandega ja tänagi alustades on ettevõtja jäänud veidi hiljaks. “See ei tähenda, et aruandest võiks täitsa loobuda. Tasub pingutada ja teha ära kas või pool aruandest,” rääkis Grant Thornton Balticu partner ja audiitorteenuste valdkonna juht Mart Nõmper.
Kui aruanne pole täiesti korrektne, siis audiitor aitab, sõnas Mart Nõmper. “Seda ei saa jätta tegemata, sest siis ei ole võimalik esitada tervet aastaaruannetki ära, millel on päris olulised tagajärjed,” rääkis Nõmper.
Kõige esimene ja olulisem teema, millest peaks asi algama, on kahese olulisuse hindamine, rääkis Grant Thornton Balticu partner ja auditijuht Anni Vaiksaar. Kahese olulisuse hindamine on protsess, milles kaasatakse kõiki ettevõtte inimesi ja juhtkonda koos välispoolega. “See on suur väärtusahel: mis tuleb sinu ettevõttesse, kust sa tarnid, kuhu lõpuks oma toote või teenuse edasi müüd, kes on sinu kliendid ja kuidas nemad käituvad,” rääkis Vaiksaar.
“Seda protsessi peab hakkama tegema varem kui lihtsalt tegevusaruande kokku panemise ajal, sest sa ei jõua enam teha kaasamist, kui sa näiteks järgmise aasta jaanuaris mõtled, et hakkad seda tegema eelmise aasta aruande kohta,” ütles Vaiksaar. Ettevõtte suurusest olenevalt on tänavune aruanne võimalik siiski ära teha, kui kohe praegu kaasata konsultandid ja panna sinna suur ressurss, lisas Nõmper.
Kuigi näiteks Alexela ei kuulu eelmise aasta aruande kohuslaste hulka, on nad n-ö harjutamisringiks teinud ESG-auditit vabatahtlikult, et valmistuda tänavuseks auditiks. “Kogu see protsess on väga mitmetahuline, aga ma tooksin välja just inimeste kaasamise ja arusaama tekitamise, et ESG on tähtis horisontaalselt läbi ettevõtte kõigile,” rääkis Alexela ESG auditijuht Kadri Ambos.
Ettevõttes peab tekkima arusaam, et ESG-audit on ühine väljakutse. “Seal kindlasti on neid heas mõttes survekohti, mida võiks iga ettevõte kasutada ära enda arenguks. Suureks kasuks tuleb kindlasti muutuste juhtimise võimekuse arendamine horisontaalselt üle ettevõtte, et uutmoodi tegutsemisega oleks lihtsam hakkama saada nii juhtidel kui ka tiimide juhtimisel,” rääkis Ambos.
“Arvan, et hästi oluline on mitte põrkuda kogu aeg eitamise faasi vastu, et tuleb palju uut korraga. Inimeste loomupärane reaktsioon on kohe: ei, ma ei taha, ma ei saa sellest aru, see on halb, ma ei taha sellega tegeleda,” sõnas Ambos. Kui sellest saada üle, on ESG-auditi tegemisel kindlasti väärtuskohti, mida saab ära kasutada, lisas Ambos.
Tehisaru teeb elu lihtsamaks
Tehisaru saaks olla abiks ettevõttele, kes ei ole veel alustanud oma ESG teekonda, rääkis Vaiksaar. Saab küsida nõu, mida on teised taolised ettevõtted oma aruannetes välja toonud, mis on olulised standardid, mida teised avalikustanud on ja kust pihta hakata, loetles Vaiksaar. “Nii saab algse sisendi infot. Küll ei saa seda kasutada oma aruandes, et see ongi minu kahese olulisuse analüüs ja teised sarnased ettevõtted tegid selle juba ära ja ma ei hakka siin päris nullist tegema, aga ettevõte saab vähemalt teada, kuhu poole ta peaks nii-öelda jooksma,” ütles Vaiksaar.
ESG-aruandega saab tehisarult rohkem abi, sest raamatupidamisaruannete koostamisega võrreldes pole süsteemid veel juurdunud ja paigas, lisas Nõmper. “See on nagu väike spikker ja teejuht, aga sellesse peab ikka alati suhtuma kriitiliselt, nagu me teame,” hoiatas Vaiksaar.
Bürokraatia ja rohepesu vohab
Praegu on ESG-aruannetes näha päris palju rohepesu, ütles Nõmper. “Üks selle põhjusi on see, et siiamaani ei ole olnud ühtset standardit. Igaüks on saanud teha täpselt niiviisi, nagu on talle kasulik,” rääkis Nõmper. “Kui ühtsetele standarditele liita audiitorkontroll, võtab see kindlasti rohepesu efekti kõvasti maha,” lisas ta.
Kindlasti toob ESG-aruandlus juurde bürokraatiat ja see ei ole väike bürokraatia kasv, ütles Nõmper. “Mina ikkagi pigem vaatan, kas selle bürokraatia juurdetulekuga läheb ka ühiskonnas midagi paremaks. Eesti on globaalses maailmas oma mõjult piisk meres. Näiteks meie naaber, suur Venemaa, ei tee mitte midagi ja on selles valdkonnas väga negatiivne.”
Siinkohal on ettevõtetel mõttekoht, milliste riikidega nad tahavad kuuluda ühte. “See, et su naabrimees sporti ei tee, ei tähenda, et sina ei peaks olema heas vormis,” võttis Nõmper teema kokku.
Seega on viimane aeg ESG-aruandlusega alustada. Lõpuks on ettevõtete enda otsustada, milliste väärtustega riikide ja turgudega nad soovivad sammu pidada.
Kuulake saadet:
Kuulake „Kasvukursil“ kõiki saateid järgi meie teemalehel
Võtke meiega ühendust
Saatejuht on Ireene Kilusk.
Foto autor: Andres Laanem.
