1. veebruaril 2023 hakkas kehtima uus äriregistri seadus ning jõustusid olulised muudatused äriseadustikus ja muudes ühingute tegevust reguleerivates seadustes. Muu hulgas puudutavad muudatused ka netovara nõuet, mis on seotud omakorda ühe suurema muudatusega, millega kaotati osaühingu minimaalse osakapitali nõue.
Senikehtinud äriseadustiku redaktsioon nägi ette, et osaühingu osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot ja osaühingut sai asutada sissemakset tegemata. Alates 1. veebruarist 2023 ei ole osaühingul miinimumkapitali nõuet ja tühistati võimalus asutada osaühing ilma sissemakseta. Osaühingu osa väikseim nimiväärtus, üks sent, jäi kehtima ka peale äriseadustikus muudatuste tegemist, mis tähendab, et edaspidi peab osakapitali minimaalne suurus olema vähemalt üks sent. Aktsiaseltsi puhul jäi miinimumkapitali nõue muutumatuks, s.o 25 000 eurot.
Äriseadustiku muudatusega on osaühingu asutajatele antud justkui suurem vabadus ja osakapitali määramisel suuremad võimalused tegeliku kapitalivajaduse hindamiseks. Tegelikult toob muudatus ettevõtjate jaoks esile murekohad, mille lahendamine peab saama alguse osaühingu asutamisest ja osakapitali suurus peaks olema hoolikalt läbi mõeldud.
Mure sendise osakapitaliga
Meeles tuleb pidada, et osaühingu osa väikseim nimiväärtus saab olla 1 sent. Ühe osaniku puhul ei tekita see takistusi, kuid probleemid tekivad, kui osaühingut soovib asutada mitu osanikku või osaühingusse kaasatakse uusi osanikke. Sellisel juhul ei saa osakapital enam olla 1 sent, sest sellist osakapitali suurust ei saa jagada pooleks ehk 0,5 sendiks. Pikemas perspektiivis tuleb igakordse osaniku kaasamisega osaühingu osakapitali suurendada, mis tähendab ajamahukat paberimajandust.
Selguse huvides märgin, et osa nimiväärtus võib olla ka muu suurus, näiteks 10 eurot, või selline nimiväärtus, milles osanikud kokku lepivad. Vastavalt sellele kujuneb osakapitali sissemaksete suurus, mis on tihedalt seotud ka osanike arvuga.
Varem asutatud sissemakseta osaühingud saavad edasi tegutseda varasemate tingimuste alusel, kuid nende jaoks kaob keeld tasaarvestada osakapitali sissemakseid osaniku nõudega osaühingu vastu. Selline tasaarvestamise võimalus tekib juhul, kui sissemakseta asutatud osaühing on teeninud kasumit.
Muudatuste tegemisel täiendati ka pankrotiseadust, mis sätestab nüüd osaniku isikliku vastutuse: kui osaühingu osakapital on alla 2500 euro ja ajutisel halduril ei õnnestu oma nõuet rahuldada võlgniku muu vara arvelt, on ajutisel halduril õigus nõuda osaühingu osanikult tasu ja kulutuste hüvitamist ulatuses, mis jääb osaühingu osakapitali ja 2500 euro vahele. See tähendab, et kui osaühingu asutamisel maksis osanik osakapitali sisse vaid ühe sendi, vastutab osanik oma varaga 2499 euro ulatuses. Kui osaühingu osakapitali suurus on 2500 eurot, ei teki osanikul isiklikku vastutust ettevõtte maksejõuetuse korral.
Netovara ja osakapitali seosed
Kuna netovara ehk omakapitali nõue on tihedalt seotud osa/aktsiakapitaliga, siis varem oli vaja täita kaks tingimust:
- ettevõtte netovara pidi olema vähemalt pool osa/aktsiakapitalist või
- vähemalt sama suur, kui äriseadustikus nimetatud osa/aktsiakapitali minimaalne suurus.
Sügisel 2022 ilmus ka artikkel „Negatiivne netovara ja sellega seotud küsimused“, milles puudutasime netovara teemat ja negatiivse netovara parandamise abinõude tarvitusele võtmist.
Alates 1. veebruarist 2023 kohaldub vaid üks tingimus:
- ettevõtte netovara peab olema vähemalt pool osa/aktsiakapitalist.
Ühelt poolt toob selline muudatus osanikule rõõmu, sest osaühing ei pea netovara nõude täitmiseks tegutsema esimesel aastal kasumiga ja netovara nõue on seejuures igal juhul täidetav. Kuid teiselt poolt tekib mure, kui 1 sendi suuruse osakapitaliga osaühingule annab osanik äritegevuse edendamiseks laenu (finantseerib oma ettevõtet) ja osaühing ei teeni kasumit. Sellisel juhul avaldab ettevõttele laenu andmine mõju esimese majandusaasta näitajatele ja eriti netovara näitajale bilansis. Seega võib esimese majandusaasta aruanne kajastada negatiivset netovara, mille parandamiseks tuleb võtta tarvitusele äriseadustikus toodud abinõud (lähemalt kajastati teemat eelmainitud artiklis „Negatiivne netovara ja sellega seotud küsimused“). Lisaks näitab praktika, et enamik ettevõtteid lõpetab esimese aasta kahjumiga, st ühesendise osakapitaliga osaühingule toob kahjumiga tegutsemine igal juhul kaasa negatiivse netovara. See on samuti üks põhjustest, miks osanik peab osaühingu asutamisel osakapitali suuruse hoolikalt läbi mõtlema ja hindama selle suuruse vajadust.
Lähtudes eelmainitust, ettevõtte äritegevuse eesmärkidest ja jätkusuutlikkuse näitajast, soovitame osaühingu asutamisel teha sobiv sissemakse osakapitali, mitte aga langetada kergekäelisi otsuseid lähtuvalt 1. veebruaril 2023 jõustunud äriseadustiku muudatustest.
Kui teil tekkis küsimusi, on Grant Thornton Balticu nõustajad valmis teile vastama ja nõu andma. Palun võtke meiega ühendust e-posti aadressil info@ee.gt.com.
